Täna avaldatud kaitsepolitsei aastaraamat nendib, et Vene luureorganid kasutavad eesti ametnike enda poolele saamiseks järjest «kvaliteetsemaid» meelitusmeetmeid. Sihtmärgiks võivad olla ka teadlased, kes ei pruugi toimuvast isegi teadlikud olla.
Eesti ametnike survestamine Vene luure poolt on muutunud «kvaliteetsemaks»
12. aprill 2012, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie tegevus on suunatud luureohtude paljastamisele, mis lähtuvad Vene Föderatsiooni eriteenistuste tegevusest, mida on kolm – siseteenistus FSB, tsiviilluureteenistus SVR ja sõjaväeluureteenistus GRU. Võib öelda, et kõigi nende aktiivsust on eelmisel aastal fikseeritud ja sellele vastuseis on meie põhiline tegevus,» ütles kaitsepolitsei juht Raivo Aeg täna aastaraamatu tutvustusel.
Jätkuvalt on sagedased katsed värvata Eesti elanikke ja ametnike Venemaal. Meelitamiseks pakutakse lisaks probleemide lahendamisele vähem paberimäärimist Venemaal asju ajades, ligipääsu kinnistele arhiividele ja lihtsalt sõprust.
«Viimastel aastatel on võimalik täheldada teatud «kvaliteedi» kasvu, kus kontaktivõttude käigus paljastatakse ettevalmistatud komprat: esitatakse salvestised ametnike võimalike seaduserikkumistega,» öeldakse aastaraamatus.
Kaitsepolitsei juhi sõnul tähendab see seda, et pahatihti on toimunud ametnike libastumised või üleastumised Venemaa pinnal ja need on eriteenistuste poolt fikseeritud. Koostöö tegemise korral lubatakse, et sellele ei anta ametlikku käiku. Sageli on tegemist üsna marginaalsete vahejuhtumitega, mis lihtsalt n-ö suureks mängitakse. Probleemolukorras asuvad Vene riigiasutused hättasattunule abi pakkuma.
Aeg nentis, et tegemist on kuradile näpu andmisega. «See on lumepalliefekt - mida rohkem ennast sisse mässid, seda raskem on sellest vabaneda. Eesti inimestele on vaja anda edasi seda, et igasugust näilist sõbralikkust Vene Föderatsiooni riiklike institutsioonide poolt ei tehta ilma tagamõtteta ja kodanik, kes tunneb, et tema õigusi on riivatud, saab taotleda abi konsulaaresindusest,» soovitas Aeg.
Olulisel kohal inimeste kohta informatsiooni saamisel on suhtlusportaalid. Üks ohtlikemaid luurelekkeid tuleb signaalluurest ehk selles, et infot hangitakse side pealtkuulamisel. Sealjuures kipuvad vastuluure kogemuseta isikud, kes valdavad riigisaladust või muud tundlikku infot, ohte unustama või alahindama.
Kaitsepolitsei prognoosi kohaselt kasvavad lähiaastatel eri riikide huvid Eesti tööstusvaldkonna vastu. Eelkõige puudutab see energiatootmist ja energiakandajad, aga ka näiteks veeldatud maagaasi terminale.
Sellega seoses on kerkinud ka huvi teadusalaste saavutuste kohta info saamise vastu. «Tuleb tunnistada, et mõnikord on just tippteadlastele ohtude selgitamine väga aeganõudev protsess,» ütles Aeg.
Aastaraamat märgib, et Venemaa luureteenistuste huvid seondusid eelmisel aastal peaasjalikult idaraha skandaali järelmõjude, eesti sisepoliitiliste muutuste, riigikogu ja presidendi valimiste, majanduse olukorra ja riigi arenguga IT-valdkonnas.