Michal: mullu astuti vägivalla vähendamisel olulisi samme
19. aprill 2012, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi aasta alguses tuli tõdeda, et isikuvastaste kuritegude arv on Eestis tõusnud, leiab täna valitsusele vägivalla vähendamise arengukava 2011. aasta tegevusaruannet esitlenud justiitsminister Kristen Michal, et eelmisel aastal astuti vägivalla vähendamisel olulisi samme.
Michali sõnul saab vägivalla vähendamise arengukava 2011. aasta täitmist iseloomustades võtta aasta kokku märksõnadega vägivalda vähendav seadusloome, olulised tegevused laste kaitsel ning efektiivsemat tegutsemist võimaldav analüüs.
Ministri sõnul saab vägivalda vähendava seadusloome osas kindlasti esimese asjana välja tuua seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist võimaldava eelnõu.
«Lastevastaste seksuaalkuritegude vähendamiseks töötasid erialaspetsialistid möödunud aastal välja seksuaalkurjategijate ravijuhise ning riigikogus läbis esimese lugemise ka seksuaalkurjategijate kompleksravi käsitlev eelnõu, mis võimaldab süüdi mõistetud seksuaalkurjategijale karistuse osalise asendamisena ravi juhul, kui ta on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ja on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo,» seletas minister.
«Keemilise kastreerimise programmiga on lühema karistuse saavad seksuaalkurjategijad ka pikemalt arstide ja seeläbi ühiskonna jaoks kontrolli all,» lausus Michal.
Teine oluline seadusemuudatus inimkaubanduse vähendamise ja ennetamise seisukohalt oli ministri hinnangul 2011. aastal välja töötatud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mis jõustus 14.märtsil 2012. aastal ja millega lisati karistusseadustikku uued inimkaubanduse koosseisud.
«Eelnõuga tehtud muudatused aitavad paremini ja selgemalt kaitsta ohvrite õigusi ning tehtud täiendused viivad Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu ning USA inimkaubandust käsitlevate õigusaktidega,» ütles Michal. «Siin on mul heameel tunnustada mittetulundusühingut Eluliin, Eesti Naisteühenduste Ümarlauda ja Eesti Naiste Varjupaikade Liitu , kelle tõhusal kaasarääkimisel see seadus sündis ning Riigikogu Õiguskomisjoni, kes pikalt ja põhjalikult teemaga tegeles.»
Ta lisas, et laste vastu toime pandud vägivalla vähendamiseks jätkus internetiturvalisuse programm ning haridus- ja teadusministeeriumi eestveetava Turvalise kooli programmi raames valmis mitmeid juhend- ja õppematerjale, kuidas koolides ja lasteaedades hädaolukordades toimida.
«Oluliseks sammuks möödunud aastal tuleb pidada ka 1.septembril jõustunud kriminaalmenetlusseadustiku muudatused, mis muuhulgas täpsustavad alaealiste ülekuulamist, muutes alaealistega soetud menetlused lapsesõbralikumaks,» tõi Michal välja. «Näiteks kaitstakse lapsi uurimisprotsessis korduva ülekuulamise eest, et nad ei peaks põhjuseta juhtunut uuesti üle elama.»
Sama eesmärki silmas pidades on Michali sõnul hakatud jälgima ka lapsohvritega vägivallakuritegude menetlustähtaegu ning üks praktiline samm paremuse poole oli kindlasti kõikides prefektuuride keskustes kaasajastatud laste ülekuulamistoad.
«Kuivõrd midagi ei õnnestu paremaks muuta ilma hetkeolukorda teadmata, keskenduti möödunud aastal ka perevägivallaalase teabe kogumisele ja analüüsimisele,» rääkis justiitsminister. «Tarkade otsuste fondi toel valmis perevägivalla riske ja levikut kaardistav uuring, mis näitas, et spetsialistide kokkupuude perevägivallaga on erinev, samuti teadlikkus ja suhtumine perevägivallaga tegelemisel.»
Uuringust selgus veel, et perevägivalda mittesekkumist põhjendavad praktikud puudulike ressursside, seaduste ja ajanappusega ning ähmase arusaamaga perevägivallalae viitavatest märkidest.
«Lisaks hakati möödunud aastal varjupaikade poolt ühtlustatud alustel koguma põhjalikumaid andmeid inimkaubanduse ohvrite ja juhtumite kohta, et saada parem ülevaade inimkaubanduse kuritegudest ning võimaldades nendega tulevikus paremini võidelda,» lausus Michal.
Käesoleva aasta alguses avaldatud andmete järgi registreerisid uurimisasutused 2011. aastal Eestis 42 567 kuritegu, mis on eelmise aastaga võrreldes 5773 võrra vähem. Tunduvalt on langenud varguste arv, kuid kasvas tapmiste ja mõrvade, vägivallajuhtumite, liikluskuritegude ja arvutikelmuste arv.
Kui 2010. aastal sooritati 5377 isikuvastast kuritegu, siis eelmisel aastal tõusis see arv 6108ni. Tapmisi ja mõrvu (sh tapmiskatsed) toimus mullu 100 korral, 2010. aastal aga 84 korral. Tõusis ka ähvardamiste arv vastavalt 451-lt 677ni.