Philipsi lambipirnide ning telekate, Coca-Cola ja Jaapani õlletootja Asahi pudelite tegemisel kasutatakse eestlaste leiutist Polariskoopi AP, mis tänavu pälvis riigi teaduspreemia.
Philipsi lambipirni ja Coca-Cola pudelit ühendab Eesti teaduspreemia vääriline leiutis
12. veebruar 2009, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest antava 750 000 krooni suuruse riigi teaduspreemia pälvis Hillar Abeni töörühma töö «Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses», mis käsitleb jääkpingete mõõtmistehnoloogiat ja vastava aparatuuri väljatöötamist klaasitööstuses, teatas haridusministeerium. Töörühma kuulusid ka Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Errapart.
Eesti Teaduste Akadeemia kolleegiumi sekretäri Tiina Rahkama sõnul on integraalse fotoelastsusmeetodi teooria ja mõõtmistehnoloogia väljatöötamisega küberneetikainstituudi fotoelastuse laboratoorium kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks klaasi jääkpingete mõõtmise valdkonnas.
Polariskoop AP on maailmaturul konkurentsitu ning seda kasutavad teiste hulgas ka Coca-Cola, Jaapani õlletootja Asahi, Philips, Schott AG, Pilkington, Emhart Glass.
Ajakirja Inseneeria andmetel kasutatakse polariskoopi ja selle tarkvara eri klaastoodete kvaliteedikontrolliks.
Firma ARC International ja Sisecam mõõdavad pingeid lauanõudes, Philips lambipirnides ja televiisori ekraani tagaosas, Pilkington ja Saint-Gobain lameklaasist lõigatud ribades, Schott AG kõikvõimalikus spetsiaaloptikas, Coca-Cola mõõdab pudeleid jne.
Väljatöötatud tehnoloogia efektiivsust kinnitavad kõik kasutajad, kuna mõõtmised on täpsed (eriti alternatiivsete meetoditega võrreldes) ja hästi korratavad ning annavad täpse ülevaate jääkpingete suurusest ja jaotusest. Selle info abil saab tootmises leida probleemseid kohti, tootmisliine õigesti häälestada või disainida uusi tooteid.
Teised preemiad
Riigi teaduspreemiate komisjon määras pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi erakorralisele vanemteadurile Dimitri Kaljole ja Tallinna botaanikaaia ühele rajajale, aiandusdoktor Kalju Kasele.
Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavate 300 000 krooni suuruste riigi teaduspreemiate laureaadid on Aleksei Šerman täppisteaduste alal uurimuste tsükli «Magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovskiitides» eest.
Keemia ja molekulaarbioloogia vallas sai sama preemia Ülo Langel (kollektiivi juht), Margus Pooga, Mats Hanseni, Ursel Soometse ja Kalle Kilk uurimuste tsükli «Rakusisesed märklauad» eest, tehnikateaduste alal tunnustati Malle Krunksi uurimuste tsükli «Vedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsivõimelisele päikeseenergeetikale» eest.
Arstiteaduste valdkonnas peeti preemia vääriliseks Pärt Petersoni publikatsioonide tsükli «Tsentraalse immuuntolerantsuse molekulaarsed mehhanismid» eest, geo- ja bioteaduste alal Meelis Pärtelit tööde tsükli «Makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana» eest.
Põllumajandusteaduste preemia pälvisid Erkki Truve (kollektiivi juht), Merike Sõmera ja Maria Cecilia Sarmiento Guérin uurimuste tsükli «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» eest, sotsiaalteadustes Tiiu Paas uurimuse «Regionaalsete majandusprotsesside analüüs ja modelleerimine: Eesti majandusareng EL-i ja Läänemere regiooni kontekstis» eest, humanitaarteaduste alal sai preemia Arvo Tering monograafia «Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 - 1798» eest.
Kollektiivse töö puhul makstakse kollektiivi juhile 50 protsenti preemiast, 50 protsenti jagatakse ülejäänud kollektiivi liikmete vahel võrdselt.
Preemiad antakse laureaatidele üle vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril.