Tehnoloogia kasutamine muutub ka hariduses üha sujuvamaks ja loomulikumaks, andes samas õpetajale lisavõimalusi läheneda õpilastele personaalselt, rääkis Microsoft Eesti tehnoloogiakonsultant Rasmus Reimo tänasel hariduskonverentsil.
Konsultant: tehnoloogia muutub ka hariduses üha loomulikumaks
24. aprill 2012, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reimo sõnul on tehnoloogia arengus kolm mõõdet. Esimene puudutab inimest ja tema harjumusi: «Oleme tehnoloogia arenguga kaasa käies pidanud kõiksugu asju õppima, tegema asju tavapärasest teistmoodi. Mõnikord on meil selles positiivsed, mõnikord negatiivsed kogemused,» tõdes Reimo ja tõi näiteks mobiiltelefoni, mille inimesed suhteliselt kiiresti ja ülimalt hästi vastu võtsid. Sellest järgmise sammuna tulevad nutitelefonid, kus hakatakse tema sõnul üha enam igapäevast tööd tegema.
«Sageli me lihtsalt peame muutuma – kui otsustame olla arengu vastu, siis astume rongist maha. Peame inimestena olema valmis, et peame pidevalt uusi asju õppima, harjuma teistmoodi käituma,» leidis Reimo
Teiseks tõi ta esile kasutuskogemuse, kus on lähiaastaid toimumas tehnoloogias suurimad muudatused. «Esimesed suured sammud on toimunud – tehnoloogia on minemas hääljuhtimise, viipe- või kehapõhisele juhtimisele. Enam ei pea käes olema seadet, et tulemust saavutada,» selgitas ta, et hiired ning klaviatuurid on ilmselt lähiajal arvutite küljest kadumas.
Kolmandaks muutub ka tehnoloogia ise järjest targemaks ja seda mitte kontaktis inimesega, vaid iseseisvalt. Näiteks tõi Reimo, et seadmed muutuvad üha väiksemaks, õhemaks, kergemaks. «See, et ta saab aru inimese häälest, suudab eristada inimesi, on suur areng. Võib-olla veel hiljem hakkab arvuti aru saama meie emotsioonidest-tunnetest? Esmapilgul tundub see hirmutav,» nentis tehnoloogiakonsultant.
Keemiakatsed arvutis
Reimo uskus, et hariduses muutub tehnoloogia kasutus üha sujuvamaks ja märkamatumaks. Ta pakkus, et smart-koolitahvlitest, mis juba pakuvad palju rohkem võimalusi kui tavalised, kriidi ja lapiga tahvlid, võib järgmine samm olla veel targemad tahvlid. «Tahvlid saavad hakata õpilasele pakkuma omavahelist kommunikatsiooni-kogemust, näiteks kõnepõhist tuvastust, tõlget. Või hakkab tahvel õpilasega otse suhtlema - valides välja teatud tüüpi ülesandeid, lastes õpilasel neid lahendada ja andes tagasisidet, kas on õiged või valed. See annab õpetajale võimaluse juhendada samal ajal teisi õpilasi rohkem personaalsemalt,» arvas ta.
Teiseks muutub tehnoloogia pidevalt loomulikumaks. «Kui lihtne on teil kasutada arvutit klaviatuuri ja hiirega kasutada? Teksti sisestamisel on klaviatuur kindlasti hea, aga hiirega ekraanil liikumine juba pole loomulik – sellepärast ongi puutetundlik ekraan väga hästi vastu võetud,» rääkis Reimo.
Näiteks, kuidas kõne- ja liikumistuvastust koolihariduses ära kasutada, tõi Reimo turvalise lahenduse keemiatunniks: «Tehakse keemiakatseid - selleks piisab tahvlist, kus õpilane käeliigutuste abil «valab kokku» erinevaid aineid ja siis näeb ekraanilt, kuidas ained kokku segamisel reageerivad, kas toimus oodatav reaktsioon, plahvatus või muud sarnast.».
Lisaks hakkab lähiajal tehnoloogia palju enam aru saama kontekstist, milles teda kasutatakse, aidates seetõttu asju palju mugavamalt teha. Näiteks tõi Reimo nutika kohvitassi, mis annab visuaalselt kasutajale märku, millal on õige hetk kohvi tarbida, et see ei ole liiga kuum ega jahtunud.
«Täna tunduvad need ulmelised asjad, aga tegelikkuses on need lahendused kõik juba reaalselt valmimas,» kinnitas tehnoloogiakonsultant.