Lähiajal Eestis algav kohtuprotsess toob süüpinki rühma siinseid arvutispetse, keda USA võimud peavad «osavateks kriminaalideks, kes kavandasid ja teostasid keeruka rahvusvahelise vandenõu». Esmalt mõistetakse kohut Eestis ja pärast seda antakse nad kohtupidamiseks välja USA-le, kinnitab riigiprokurör Piret Paukštys.
Viie aasta eest võis noor firmajuht Vladimir Tšaštšin tähistada Eesti edukaima IT-firma auhinna saamist, selle pälvis tema ettevõtte Rove Digital. Firma asutas ta pärast informaatikaõpinguid Tartu Ülikoolis, mis jäid küll lõpetamata. Tiitli andis Rove Digitalile Äripäev suurepäraste majandustulemuste eest.
Sel teisipäeval saanuks Tšaštšin (31) aga tähistada mõnevõrra ebameeldivamat sündmust – pool aastat istumist trellide taga. Ta võeti üheaegselt mitme kolleegiga kinni mullu 8. novembril, kiivalt salajas hoitud rahvusvahelise politseioperatsiooni käigus, milles osales üle 70 kohaliku jõuametkondade esindaja.
Rootsi kardinad on Tšaštšinile varasemastki tuttavad. Aastail 2002–2003 veetis ta kuus kuud eelvangistuses kahtlustatuna arvutikelmuses. Kui 2008. aastal tuli süüdimõistev otsus, luges Tartu maakohus tal šokivangistuse sellega kaetuks.
Tulevikuperspektiiv paistab hoopis karmim. Pärast eelseisvat kohtupidamist Eestis suures ulatuses rahapesu ja kuritegelikku ühendusse kuulumise asjus tuleb Tšaštšinil väga tõenäoliselt astuda rauduskäsi ja range valve all lennukile, mis toimetab ta üle ookeani USAsse.
New Yorgi lõunapiirkonna kohtus tuleb Tšaštšinil vastata seitsmepunktilisele süüdistusele ning Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) andmeil võib teda süüdimõistmise korral oodata kokku isegi sadakonna aasta pikkune karistus erinevate arvutikuritegude ja rahapesu eest.
Juhtumil on eeldusi koguda ülemaailmset tuntust. Ameerika võimud on sellele pannud nime «Kummitusklikk» (Ghost Click) ja sügisel, kui kahtlusalused kinni võeti, oli selle meediakajastus üpris massiivne.
Praegu ootab Tšaštšin siiski alles Tallinna vanglas Eesti kohut. Riigiprokurör Paukštyse sõnul on Eestis algatatud kriminaalasja kohtueelne uurimine sisuliselt lõppenud. «Praegu tutvuvad kaitsjad kriminaaltoimiku materjalidega,» kinnitas ta. «Pärast seda on kavas süüdistusakt kohtusse saata.» Eeldatavasti toimub see lähema kuu aja jooksul.
Koos Tšaštšiniga võeti novembris Eestis kinni veel viis meest ja üks naine. Neist kaht ei süüdista Eesti võimud milleski, nad toimetati türmi üksnes USA taotlusel.
Üks neist, arvutispetsialist Anton Ivanov on juba USAsse viidud. Ta jõudis New Yorki 19. aprillil ja jäeti sealses Manhattani föderaalkohtus vahi alla. Teine süüdistatav, Valeri Aleksejev on samuti läbinud juba kõik ameeriklastele väljaandmise formaalsused, valitsuse otsuseni välja.
«Kogutud tõenditest nähtuvalt on nad osalenud vaid arvutikuritegude toimepanemises, mitte rahapesus,» põhjendas riigiprokurör Paukštys kahe inimese jätmist väljapoole Eestis uuritud kriminaalasja.
Lisaks neile kahele ja Tšaštšinile tahab Ameerika kohut pidada veel Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorovi ja Konstantin Poltevi üle. Kõik nad on vanuselt kolmekümne ümber. USA Manhattani prokurör Preet Bharara on öelnud: «Väidete järgi on tegu rahvusvaheliste küberbandiitidega.» Kõige pikema etteheidete loetelu on USA ametnikud koostanud just Tšaštšini kohta, keda ilmselgelt loetakse ninameheks.
Pole väljasaatmisega nõus
Esmaspäeval vastas Tšaštšin oma kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare (Aivar Pilve büroo) vahendusel Tallinna vanglast Postimehe küsimustele. «Me oleme kõik Eesti Vabariigi kodanikud, meil on siin oma pered, tööd ja kodud ning loodame õiglasele kohtumõistmisele oma riigi poolt,» kirjutas ta. «Ameerika Ühendriikidele väljaandmisega ma nõus ei ole ja tõenäoliselt teised ka mitte.»
«USAs on võrreldes Eestiga samade etteheidetavate tegude eest karistused kordades suuremad,» põhjendas ta. «Meie oleme kogu aeg elanud ja töötanud Eestis, meie firmad on siin, meie teenitud raha laekub siia ja me investeerime seda siin.»
Lisaks asub Tšaštšini hinnangul USAs võrreldes muu maailmaga ka proportsionaalselt väike arv väidetavaid kannatanuid. «Ja kas nad ikka on mingit kahju kannatanud, selles on küsimus,» kirjutas ta.
Ameerikas koostatud süüdistuse järgi korraldasid süüdistatavad koos Venemaa elaniku Andrei Taame ning võimalike teiste kaasosalistega laialdase ja keerulise skeemi, mille käigus nakatati vähemalt neli miljonit arvutit enam kui sajas riigis pahavaraga.
Nakatatud arvuteid kasutati seejuures interneti reklaamipettuseks. Umbes pool miljonit sellist arvutit asus FBI andmeil USAs – sealhulgas nakatusid arvutid näiteks kosmoseagentuuris NASA, mis tekitas süüdistuse järgi vähemalt 60 000-dollarilise kahju.
Skeemi «mootor» või mehhanism oli seejuures küllaltki kavalalt välja mõeldud. Selleks kasutati veebi nimeserverite (DNS) süsteemi. Tegemist on interneti toimimise ühe alustalaga, sest need serverid tõlgivad arusaadaval kujul domeeninimed (näiteks postimees.ee) numbrilisteks IP-aadressideks, mida kasutab internet oma ülesehituses.
Ilma nende serveriteta ei oskaks Internet Explorer või Firefox õiget veebiaadressi üles leida. Info selle kohta, millist DNS serverit kasutada, leidub igas võrku lülitatud arvutis.
Nelja miljonisse kompuutrisse levinud pahavara aga suunas arvutid ümber kasutama tavalise DNS serveri asemel teisi, mis olid skeemi korraldajate kontrolli all. Muide, Tšaštšin ise eitab, et nende kasutatud ja süüdistuses nimetatud DNSChangeri tarkvara näol on tegu pahavaraga (malware). Tema hinnangul on õige seda kutsuda reklaamivaraks (adware) ja sama tüüpi programme kasutavad teisedki firmad.
Ühe Postimeest konsulteerinud eksperdi hinnangul on sellise DNSi ümbersuunamise näol tegu tehniliselt sarnase võttega, mille abil maksuamet jahutab kohalike arvutikasutajate hasartmänguindu. Sisestades brauseris välismaise online-kasiino aadressi (näiteks silverdollar.com), ei avane mitte vastav leht, vaid teade, et sellele juurdepääs on piiratud.
Ja DNSi ümbersuunamine iseendast veel tulu ei too, tarvis on ka välja mõelda, kuidas selle abil raha teenida. See toimus New Yorgi vandekohtunike kinnitatud süüdistuse kohaselt mitmel viisil, sealhulgas asendati tuntud veebilehtedel näidatavaid reklaamibännereid teistega, mis tõid tulu hoopis Tšaštšinile ja tema kolleegidele.
Kui palju raha niiviisi teeniti? FBI väitel teeniti ebaseaduslike tasudena 14 miljonit USA dollarit. Eesti prokuratuur on avalikult nimetanud rahapesukahtlaseks 21,5 miljonit USA dollarit ja üle 560 000 euro, millega tehti toiminguid raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks. Et skeem toimis süüdistuse järgi hiljemalt 2007. aastast kuni 2011. aasta sügiseni, tuleb FBI andmete järgi arvestades aastasissetulekuks umbes kolm miljonit dollarit.
Tulud ja kulud
Samas oli muidugi ka kulusid, näiteks nendesamade Rove Digitali kontrollitud interneti nimeserverite ülalpidamiseks, mille toel eelkirjeldatu teoks sai ehk «õiged» reklaamid «valedega» asendati. Servereid oli süüdistuse järgi kümneid ning nende asukoht oli muu hulgas ka New Yorgis ja Chicagos.
Kui USA ametivõimud Eesti arvutispetsialistide ärile jälile said ja nad selle kinni otsustasid panna, seisis nende ees muu hulgas küsimus, mida nendesamade serveritega – mis ajasid FBI hinnangul ebaseaduslikku asja – ette võtta.
Saanuks küll need lihtsalt välja lülida ja sulgeda, kuid see tähendanuks, et mõne nupuvajutusega oleks jäetud neli miljonit arvutit hoobilt veebile ligipääsuta. Seepärast asendati serverid ajutiselt uutega ja jäeti kasutajaile aega kontrollida oma arvutid üle, kas seal esineb kurikuulus DNSChanger või mitte.
FBI pressiesindaja Jenny Shearer kinnitas Postimehele, et asendatud servereid majandab kolmanda sektori organisatsioon Internet Systems Consortium ja nende ülalpidamine on siiani läinud maksma 87 000 USA dollarit. Praeguste kavade järgi lülitatakse asendusserverid välja tänavu juulis.
Eestis peagi kohtusse jõudvas kriminaalasjas on kahtlustuse saanud ka kuus äriühingut, mis on seotud kahtlusaluste Eesti elanikega. Riigiprokuratuur neid aga ei avalikusta ja ka Tšaštšin ei soovinud Postimehele kahtlusaluste firmade loetelu avaldada.
«Minu ja minu kolleegide vastu Eestis esitatud kahtlustus rahapesus ja kuritegelikus ühenduses ei ole õige ega õiglane,» kommenteeris ta. «Kõik kahtlustatavad ja ka meie ettevõtted teenisid raha põhiliselt internetireklaamide vahendamisega. Tegime tublisti tööd, olime edukad ja investeerisime saadud raha Eestis põhiliselt kinnisvarasse.»
Loosse segatud Eesti firmadest saab pildi siiski USAs avaldatud süüdistuse põhjal. Dokument loetleb Rove Digitali kohe esimesena asjassepuutuvate ettevõtete hulgas, mis olid süüaluste kontrolli all ning mida kasutati reklaamipettuseks ja ebaseadusliku tulu puhtakspesemiseks.
Praeguseks on Tšaštšin sellest firmast loobunud. Eesti äriregistri andmeil on varasem Rove Digital OÜ kevadel 2010 muutnud oma nime Digitalu Eesti OÜks ja kolinud Tartust Laialt tänavalt pealinna.
Sellest ajast pole ka Tšaštšin enam seal firma juhatuse liige. Juba firma 2009. aasta aruanne märgib, et kevadel 2010 on Rove Digital kavas müüa ja tehingu ettevalmistamiseks on kulunud peaaegu aasta.
Ettevõtte viimane avalikult kättesaadav aruanne ongi 2009. aasta oma. Selle järgi tegeles firma tarkvara väljatöötamise ja raamatupidamisteenuste osutamisega. Rove Digitali maksujärgne kasum oli 2009. aastal 5,4 miljonit krooni, 2008. aastal aga sai ettevõte koguni 65,5 miljonit krooni kasumit.
Teiseks on USA süüdistuses nimetatud firmat Tamme Arendus, mis tegeleb ametlikult kinnisvaraprojektidega ja mis omandas enamiku Rove Digitali vara. Äriregistri andmeil toimus see Rove Digitali kaheks firmaks jagunedes 2008. aastal.
Ettevõtte juhatusse kuuluvad Viktor Tšaštšin (63), Valentina Tšaštšina (63) ja Evgenia Chashchina (26). Kinnistusraamatu avalikel andmeil kuulub ettevõttele kokku kümneid kinnistuid Tartu linnas, Tartu maakonnas ja Ida-Virumaal. 2010. aastal sai Tamme Arendus 8,7 miljonit krooni kasumit.
Samuti on USA süüdistuses nimetatud Eesti ettevõtteid IT Consulting, Infradata ja Novatech, mille pangaarvetele kanti reklaamidest saadud tulu.
Üks küsimus
New Yorgi vandekogu esitatud süüdistusdokumendi lugejatele jääb kergesti mulje, nagu oleks teie näol tegemist ühe maailma kõige osavama arvutikuritegude sooritajaga, kelle haardest ei suutnud kõrvale jääda isegi NASA.
Vladimir Tšaštšin
süüdistatav
Minu ja minu kolleegide vastu USAs esitatud süüdistused on rasked, aga me ei ole saanud ennast nende vastu kuidagi kaitsta, sest eelmise aasta novembris võeti meid FBI ja Eesti politsei ühisoperatsiooni käigus vahi alla. Vahi all viibides on väga piiratud võimalused ennast kaitsta ja oma süütust tõendada.
Saame tegeleda vaid advokaatide abil oma Eestis menetletava kriminaalasja materjalidega tutvumisega ja kaitsepositsiooni koostamisega. Juba Eestis kokku pandud materjalide maht on väga suur ja FBI kogutud dokumentidest oleme näinud vaid kokkuvõtteid, mis on väljaandmistaotlustes.
Meile etteheidetavate tegudega samalaadseid «arvatavaid» internetikuritegusid on meedia kajastanud viimasel ajal teisigi, nagu näiteks Megauploadi juhtum, aga seal on kõik asjaosalised praeguseks vabaduses ja saavad võidelda oma õiguste eest. Meid kõiki hoitakse juba üle poole aasta vahi all ja spetsiaalselt suuremate karistuste ähvarduse eesmärgil toimub üks menetlus Eestis ja teine USAs.
Minu andmete kohaselt on Ameerika Ühendriikides internetireklaamide vahendamise ja muutmisega seotud juhtumeid ka enne olnud, need on aga lahendatud kohtuväliselt, näiteks tarbijakaitsega tegelevates ametkondades.