Venemaa välisministeerium kritiseeris Eesti otsust saata maalt välja vene ajakirjanik Igor Korotšenko pärast seda, kui ta saabus läinud reedel Tallinnasse meediakonverentsile.
Venemaa: ajakirjaniku väljasaatmine mõjutab Eesti-Vene suhteid
11. mai 2012, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viisapiirangute seadmine Vene ajakirjanike vastu on vastuvõetamatu ja seda peetakse silmas Eesti võimudega suhete kujundamisel,» vahendas Venemaa välisministeeriumi pöördumist RIA Novosti.
Tunnustatud vene militaarajakirjanik ja kaitseministeeriumi avaliku nõukogu esimees Korotšenko võeti Tallinna lennujaamas kinni 6. mail ja saadeti pärast viisa tühistamist riigist välja.
Politsei- ja piirivalveameti sõnul ei lubatud Korotšenkot Eestisse, kuna kaitsepolitseil oli alust arvata, et tema väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile.
Korotšenko sõnul saabus ta Tallinna rahvusvahelise meediaklubi Impressum kutsel, kus pidi esmaspäeval toimuma kohtumine Eesti ajakirjanike ja avalikkuse esindajatega teemal: «Kas venelased tahavad sõda?».
Ajakirjanik pidi astuma üles ettekandega nõukogude liidu rollist Natsi-Saksamaa alistamisel Teises maailmasõjas ja ohtudest natsisümbolite kasutamisel poliitikas.
Korotšenko pidas oma kõne siiski 8. mail interneti vahendusel, öeldes, et Eesti otsus ta maalt välja saata oli «ebasõbralik signaal» ja «selgelt juhitud poliitiline trikk», mis annab aimu Eesti suhtumisest Venemaasse.