Ligi sõnul oli rahvaarvu langus kardetust väiksem
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
31. mai 2012, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/05/31/1139362t1h687d.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul ei anna rahvaloenduse andmed küll põhjust rõõmustada, kuid samas oli rahvaarvu langus kardetust väiksem.
Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil, et täna avalikustatud rahvaloenduse tulemused on esialgsed ning nende täpsustamine jätkub. Hinnangut, et loendamata jäi umbes üks protsent elanikkonnast ehk 13 000 inimest, pidas Ligi postiivseks, öeldes, et heaks tulemuseks peetakse ka veel kahe protsendi loendamata jäämist.
Ligi märkis, et rahvaloenduse tulemused ei anna põhjust rõõmustada, kuid neid ei tasu vaadata ka suurema masendusega. Ta meenutas, et varem ennustati meedias rahvaarvu langust 150 000-200 000 võrra, samas kui tegelikult vähenes rahvaarv 75 000 ehk 5,5 protsenti.
Samuti tõi ta esile interneti teel rahvaloendusel osalenud inimeste suure hulga. «On räägitud, et see on kõva sõna, kui kaks kolmandikku inimesi on internetis ennast ära loendanud. See on tõesti arv, mis hakkab oma elu elama nagu paljud muud IT-näitajad,» lausus Ligi.
Valitsusjuhi kohuseid täitev kaitseminister Urmas Reinsalu rõhutas, et rahvaloenduse tulemustesse ei tohi suhtuda ükskõikselt, vaid sellest tuleb teha järeldus, et rahva säilimise poliitika peab olema poliitiliste valikute keskmes.
Nii tuleb Reinsalu kinnitusel tähelepanu pöörata võimalustele suurendada peredes laste arvu ja eriti meeste keskmist eluiga ning tagada, et Eestis oleks inimestel võimalik leida tööd.
«On selge, et riik vajab poliitiliste valikute tegemiseks teema põhjalikku käsitlust. Selleks loodan, et statistikaamet uuendab värskete andmete valguses oma prognoosi stsenaariumit rahvastiku seisu kohta aastal 2050,» ütles Reinsalu.
«Pean IRLi esimehena rahvastiku kahanemist kõige tähtsamaks probleemiks ning leian, et Eesti võtaks poliitikate mõju analüüsi aluseks nende mõju demograafilisele olukorrale,» sõnas Reinsalu.
Reinsalu on seisukohal, et riigikogu peaks sügisel arutama rahvastiku olukorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel elab püsivalt Eestis 1 294 236 inimest. Eelmise, 2000. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra.
Rahvaloendusel loendatud püsielanikest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti püsielanikest, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvuse esindajana 4,9 protsenti loendatud inimestest, 1,5 protsenti jättis oma rahvuse avaldamata.
Eestis 11. korda korraldatud rahvaloendus toimus mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis aastal 2020-2021.