Läänemere põhja mööda kulgevat gaasitrassi kavandavad Nord Streami esindajad sattusid teisipäeva õhtul Helsingis peetud rahvakoosolekul küsimustelaviini alla. Kohaletulnuile toodi eeskujuks ka võimaliku gaasitrassi uurimisest keeldunud Eesti.
Gaasitoru loojad andsid Helsingis aru
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
12. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See teie aetud jutt on küll kaunis, kuid seda gaasitarvitaja seisukohalt. Fakt on, et gaasitrassi ehitamisega kahjustatakse Läänemere kaitset,» avas looduskaitsja Ilkka esimesena rünnakutelaviini eelnevalt gaasitrassi ohutusest pikalt rääkinud Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream esindajate suunas.
Ilkka väitel on kogu arutelu merepõhjas kulgeva gaasitrassi üle mõttetu seni, kuni pole isegi kaalutud varianti ehitada sama trass mööda maismaad.
Vastused varnast võtta
Nord Streami esindajate argumendid merealuse gaasitrassi kasuks olid kiired tulema.
«Juba 1990. aastate algul leiti, et parim variant on merealune gaasitrass, kus peab veealuseid pinnatoestustöid tegema kõigest ligikaudu kümnel protsendil trassi kogupikkusest,» väitis Nord Streami kõnemees Sebastian Sass. «Maapealse gaasitrassi puhul oleks toestustööde ulatus aga sada protsenti.»
Seda, et veealune gaasitrass aastas miljoneid kokkuhoidu annab, rahvale targu ei nimetatud.
«Eesti ei andnud gaasijuhtme võimaliku trassi kohta oma vetes isegi uurimisluba ja väga õigesti tegi. Mis sest, et Eesti vetes on merepõhi palju siledam ja ehitusega kaasnevad kahjustused nii palju väiksemad,» lendas järgmine hoop küsimusi oodanud lipsustatud kümmekonnaliikmelise Nord Streami esinduse pihta.
Järgnenud selgitus oli ebakindluse musternäidis – gaasijuhtme Eesti vetesse paigaldamise korral kulgenuks see Soomega võrreldes palju sügavamal merepõhjas ja seetõttu pole kindlalt võimalik öelda, kas see variant olnuks Soome vetest parem.
«Kas te üldse olete valmis maksma kompensatsiooni juhul, kui selle gaasitrassiga mõni õnnetus juhtub,» küsis loodusesõber Annikka.
«Madalamates kohtades saavad meres olevad elusorganismid kindlasti gaasitrassi tõttu veidi kahjustada, ent see on paratamatus,» suutis Nord Streami esindav bioloog Mattias Järvinen vastusest osavalt mööda laveerida.
«No aga kui Venemaa keeldub ainsa riigina ühinemast Läänemere kaitse leppega, siis kuidas me saame neid usaldada,» nõudis Annikka. Ja jäi vastuseta.
Kas plaanitav gaasitrass võib segada idee tasandil räägitava ja kauges tulevikus ehk reaalsuseks saava Tallinna-Helsingi raudteetunneli ehitamist, kõlas järgmine küsimus.
Helsingi ja Tallinna vahel ei hakka kunagi reisima nii palju inimesi kui Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises tunnelis, mistõttu pole tunneli ehitamine juba majanduslikult mõttekas, kõlas vastus.
«Nõus, kuid kui suur on oht, et merepõhja paigaldatav gaasitrass peletab meie merevetest eemale kalaparved,» küsis seepeale loodusesõber Matti.
Nord Streami bioloogidel oli vastus taas varnast võtta: Norra ja Suurbritannia vetes kulgevate gaasitrasside põhjal võib kalameeste väitel väita hoopis vastupidist – kalaparved hoiavad gaasijuhtmete ligi.
«Samas, meie vetes liikuvad kalad ei uju parvedena põhjas ja seetõttu pole see variant üldse reaalne,» väitis bioloog Järvinen.
Tema sõnul ei maksa ülemäära pabistada ka soomlastest kalameestel, sest põhjatraalimist Soomes sealse konarliku merepõhja tõttu peaaegu ei harrastata. Nii et jutud massiliselt gaasitrassidesse kinni jäävatest põhjatraalidest olevat lihtsalt paanika õhutamine. Ja kui mõni põhjatraal takerdubki gaasijuhtme külge, siis juhet ennast see kahjustada ei suutvat.
«Aga miks te ei taha teha nii, et Lääne-Euroopa gaasitarbijad maksaksid kas või ühe tuhandiku tarbitavast gaasist selleks, et hiljem oleks võimalik mõne õnnetuse korral nii saadud rahast tekitatud kahjud hüvitada?» kõlas järgmine küsimus.
See sundis kohale tulnud sadakonna kuulaja ees sõna võtma juba Nord Streami meeskonna tähtsaimat liiget, projektijuht Simon Bonnelli ennast.
«Oleme uurinud kõikvõimalikke riske Läänemeres – torme, maavärinaid ja isegi seda, kui mõni konteinerlaev gaasitrassi kohal peaks juhuslikult põhja minema,» alustas mees.
Tulevane trajektoor puhas
«Võimalus, et midagi juhtub, on väga väike. Gaasijuhet ei suuda kahjustada isegi merepõhjas talle peale vajuv 40 tonni raskune kaubakonteiner,» täpsustas ta.
Bonnelli sõnul on ainus vähegi reaalne oht mõne suure reisilaeva ankur, mis võib gaasitrassi kohal merre lastuna juhtme paigast nihutada ja niimoodi gaasilekke põhjustada.
«Tavalise laeva ankur seda ei suuda,» väitis ta. «Ja kui leke vastavate mõõteriistadega tuvastatakse, siis lõpetame kiirelt juhtmesse gaasi pumpamise.»
Ent kuidas garanteerivad ehitajad selle, et gaasitrassi paigaldamisega merepõhjas tehtavate lõhkamistöödega ei tekitata radioaktiivset reostust, ei jätnud küsijad jonni. On ju teada, et Nõukogude Liit on uputanud Läänemere põhja suuri elavhõbedakoguseid.
Ent siingi oli Vene-Saksa ühisfirma esindajatel vastus kiire tulema. «Oleme gaasitrassi tulevase trajektoori mere põhjas väga tõsiselt läbi uurinud ja ma kinnitan, et ühtegi kahtlast eset selle teel ei ole,» selgitas projektijuht Bonnell.
«Jah, on erinevaid meremiine, mis kindlasti kahjutuks tehakse. On ka laevavrakke, mida lähemalt uurima peab, kuid mingeid imelikke objekte me ei leidnud,» lisas ta.
Sellega oli kohale tulnud Helsingi elanike uudishimu lõpuks ka rahuldatud.
Selgitused
Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream õigustused Läänemere põhja rajatava gaasitrassi kaitseks
• Lääne-Euroopa vajab 2025. aastaks 83 miljardit kuupmeetrit gaasi rohkem kui 2005. aastal, mil tarbiti kokku 543 miljardit kuupmeetrit. Kõige suurem gaasipuudus ähvardab Hollandit ja Suurbritanniat.
• Gaasitrassi ehitamata jätmise korral peaks selle koguse gaasi vedama Lääne-Euroopasse meritsi tankeritega, mis tähendaks aastas Läänemerele 600–700 lisareisi ning seega samuti suuremat ohtu keskkonnale.
• Teised variandid oleks hooldada lisaks 85 000 ruutkilomeetrit põlde, saamaks piisava koguse biogaasi, või siis püstitada 160 000 tuulegeneraatorit.
• 1220 kilomeetri pikkuse gaasi-trassi puhul peaks merepõhjas tegema pinnase toestus kümnel protsendil selle kogupikkusest, maismaatrassil kogu selle ulatuses.
• Lähimad looduskaitsealad jäävad tulevasest gaasitrassist 9–35 kilomeetri kaugusele.
• Merealune gaasitrass annab
25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem.
Allikas: Nord Stream
Gaasitrass
• Pikkus 1220 kilomeetrit
• Ühe toru pikkus 12 meetrit, diameeter 1,4 meetrit
• Kokku vajatakse ligikaudu 100 00 toru
• Toru sisemine kiht on 2,7–4,1 sentimeetri paksune metall, mis kaetakse 3 millimeetri paksuse roostekaitsega
• Raskuseks kaetakse toru 6–11 sentimeetri paksuse betoonkoorikuga
• Kogu projekti maksumus on 7,4 miljardit eurot ehk rohkem kui Eesti riigi aastaeelarve
Allikas: Nord Stream