Eesti uudised

:

Õpetaja: vabas Eestis sündinud laste jaoks on taasiseseisvumise aeg kauge ja võõras

Noored Kooli programmi raames Kehra Gümnaasiumis 5. - 11. klassini ajalugu õpetava Liisa Mäemetsa sõnul ei ole Eesti taasiseseisvumise temaatika tänastele koolinoortele enam kuigi tähenduslik.

«Praegu põhi- ja keskkoolis käivad õpilased ei olnud taasiseseisvumise ajal veel sündinudki. Nende jaoks pole tegemist lähiajalooga, mida nad oleks vahetult kogenud,» rääkis Mäemets.

Noore õpetaja sõnul erineb tänase ajalootunni õhkkond ajast, mil klassiruumis olid õpilased, kes mäletasid, et nad saadeti maale vanaema juurde, samal ajal kui vanemad pealinnas sündmuste keskel olid.

Mäemetsale on mulje jäänud, et toonastest sündmustest kodus palju ei räägita. «Siinkohal saab õpetaja suunata õpilasi vestlema mõne perekonnaliikme või sugulasega nimetatud perioodist ning seejärel klassis arutleda ja muljeid analüüsida.»

Läbiräägitud sündmused lisavad Mäemetsa sõnul personaalsust ja usutavust – minu vanemad olid lauluväljakul, minu vanavanemad seisid Balti ketis, minu onu kaitses Toompead! «Isiklikud lood annavad sündmustele tonaalsuse, mida õpikutekstist välja ei loe.»

Lisaks tavaklassidele õpetab Mäemets ka keelekümblusklassides, kus õpivad noored, kellele eesti keel pole emakeel. Taasiseseisvumise perioodi käsitlemisel võib Mäemetsa sõnul keelekümblusklassides ette tulla tollaste sündmuste tõlgendamisest tulenevaid arusaamatusi.

«Mõnel õpilasel võib tekkida tõsine sisemine väärtuskonflikt, sest koolitunnis räägitu ei pruugi minna kokku koduste ja lähedaste tõlgendustega ajaloosündmustest,» ütles Mäemets. Tema sõnul on sellises olukorras kõige olulisem luua klassis turvaline keskkond, kus õpilane saab oma kõhklusi väljendada ja teemade üle arutleda.

«Tundlike ajalooteemade puhul näen võimalust korraldada lahtisi tunde, kuhu oleks oodatud ka õpilase pereliikmed,» pakkus Mäemets ühe lahenduse.

Tulenevalt suvisest ajast, jääb taasiseseisvumispäeva tähistamine koolis paratamatult varju. «Päeva olulisuse ja mõju tunnetamisel noore inimese jaoks mängib seetõttu olulist rolli see, kuidas sündmust tähistatakse pereringis, kohalikus kogukonnas ja ka laiemalt ühiskonnas,» ütles Mäemets.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadnoored koolitaasiseseisvumispäev
Samal teemal
pagulaskeskuse süütamine
Sponsoreeritud artiklid
arvamusplats
süütamine vaos
uus skandaal kogub tuure
ETV 60
Elu24 Uudised
Päevakava
Varsti16:30
3Sept Otseülekanne: naised Eesti poliitikast ja naistest Eesti poliitikas (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
SetomaaKõik
Postimees PlussKõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mart Kalm

54

Mart Kalm

kunstiteadlane, akadeemik, Eesti Kunstiakadeemia rektor

Jaan Rannap, 84

lastekirjanik

Viive-Riina Ruus, 79

pedagoogikateadlane

Valdur Saks, 72

biokeemik, akadeemik

Väino Land, 66

muusik

Jaak Uudmäe, 61

kergejõustiklane

Eve Kask, 57

graafik

Liisa-Ly Pakosta, 46

poliitik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja spartapoisid galeriist