Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Õpetaja: vabas Eestis sündinud laste jaoks on taasiseseisvumise aeg kauge ja võõras

Noored Kooli programmi raames Kehra Gümnaasiumis 5. - 11. klassini ajalugu õpetava Liisa Mäemetsa sõnul ei ole Eesti taasiseseisvumise temaatika tänastele koolinoortele enam kuigi tähenduslik.

«Praegu põhi- ja keskkoolis käivad õpilased ei olnud taasiseseisvumise ajal veel sündinudki. Nende jaoks pole tegemist lähiajalooga, mida nad oleks vahetult kogenud,» rääkis Mäemets.

Noore õpetaja sõnul erineb tänase ajalootunni õhkkond ajast, mil klassiruumis olid õpilased, kes mäletasid, et nad saadeti maale vanaema juurde, samal ajal kui vanemad pealinnas sündmuste keskel olid.

Mäemetsale on mulje jäänud, et toonastest sündmustest kodus palju ei räägita. «Siinkohal saab õpetaja suunata õpilasi vestlema mõne perekonnaliikme või sugulasega nimetatud perioodist ning seejärel klassis arutleda ja muljeid analüüsida.»

Läbiräägitud sündmused lisavad Mäemetsa sõnul personaalsust ja usutavust – minu vanemad olid lauluväljakul, minu vanavanemad seisid Balti ketis, minu onu kaitses Toompead! «Isiklikud lood annavad sündmustele tonaalsuse, mida õpikutekstist välja ei loe.»

Lisaks tavaklassidele õpetab Mäemets ka keelekümblusklassides, kus õpivad noored, kellele eesti keel pole emakeel. Taasiseseisvumise perioodi käsitlemisel võib Mäemetsa sõnul keelekümblusklassides ette tulla tollaste sündmuste tõlgendamisest tulenevaid arusaamatusi.

«Mõnel õpilasel võib tekkida tõsine sisemine väärtuskonflikt, sest koolitunnis räägitu ei pruugi minna kokku koduste ja lähedaste tõlgendustega ajaloosündmustest,» ütles Mäemets. Tema sõnul on sellises olukorras kõige olulisem luua klassis turvaline keskkond, kus õpilane saab oma kõhklusi väljendada ja teemade üle arutleda.

«Tundlike ajalooteemade puhul näen võimalust korraldada lahtisi tunde, kuhu oleks oodatud ka õpilase pereliikmed,» pakkus Mäemets ühe lahenduse.

Tulenevalt suvisest ajast, jääb taasiseseisvumispäeva tähistamine koolis paratamatult varju. «Päeva olulisuse ja mõju tunnetamisel noore inimese jaoks mängib seetõttu olulist rolli see, kuidas sündmust tähistatakse pereringis, kohalikus kogukonnas ja ka laiemalt ühiskonnas,» ütles Mäemets.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:noored koolitaasiseseisvumispäev
Samal teemal
hõbemedal meesjuunioride jälitussõidus
Sponsoreeritud artiklid
eesti laul
ukraina kriis
Islamiriik hukkas jaapani ajakirjaniku
Tervis
ülo kaevats 1947 - 2015
Erakondade vastused Postimehe ministripakkumistele
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
PoliitikaKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Hillar Zahkna

47

Hillar Zahkna

laskesuusataja ja treener

Tiit Jürna, 62

kujunduskunstnik

Urmas Vaino, 55

graafik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,885 EUR
GBP
1,331 EUR
SEK
0,107 EUR
RUB
0,013 EUR
=
Kursid seisuga: 30.01.2015
Postimehe google+ leht