Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Õpetaja: vabas Eestis sündinud laste jaoks on taasiseseisvumise aeg kauge ja võõras

Noored Kooli programmi raames Kehra Gümnaasiumis 5. - 11. klassini ajalugu õpetava Liisa Mäemetsa sõnul ei ole Eesti taasiseseisvumise temaatika tänastele koolinoortele enam kuigi tähenduslik.

«Praegu põhi- ja keskkoolis käivad õpilased ei olnud taasiseseisvumise ajal veel sündinudki. Nende jaoks pole tegemist lähiajalooga, mida nad oleks vahetult kogenud,» rääkis Mäemets.

Noore õpetaja sõnul erineb tänase ajalootunni õhkkond ajast, mil klassiruumis olid õpilased, kes mäletasid, et nad saadeti maale vanaema juurde, samal ajal kui vanemad pealinnas sündmuste keskel olid.

Mäemetsale on mulje jäänud, et toonastest sündmustest kodus palju ei räägita. «Siinkohal saab õpetaja suunata õpilasi vestlema mõne perekonnaliikme või sugulasega nimetatud perioodist ning seejärel klassis arutleda ja muljeid analüüsida.»

Läbiräägitud sündmused lisavad Mäemetsa sõnul personaalsust ja usutavust – minu vanemad olid lauluväljakul, minu vanavanemad seisid Balti ketis, minu onu kaitses Toompead! «Isiklikud lood annavad sündmustele tonaalsuse, mida õpikutekstist välja ei loe.»

Lisaks tavaklassidele õpetab Mäemets ka keelekümblusklassides, kus õpivad noored, kellele eesti keel pole emakeel. Taasiseseisvumise perioodi käsitlemisel võib Mäemetsa sõnul keelekümblusklassides ette tulla tollaste sündmuste tõlgendamisest tulenevaid arusaamatusi.

«Mõnel õpilasel võib tekkida tõsine sisemine väärtuskonflikt, sest koolitunnis räägitu ei pruugi minna kokku koduste ja lähedaste tõlgendustega ajaloosündmustest,» ütles Mäemets. Tema sõnul on sellises olukorras kõige olulisem luua klassis turvaline keskkond, kus õpilane saab oma kõhklusi väljendada ja teemade üle arutleda.

«Tundlike ajalooteemade puhul näen võimalust korraldada lahtisi tunde, kuhu oleks oodatud ka õpilase pereliikmed,» pakkus Mäemets ühe lahenduse.

Tulenevalt suvisest ajast, jääb taasiseseisvumispäeva tähistamine koolis paratamatult varju. «Päeva olulisuse ja mõju tunnetamisel noore inimese jaoks mängib seetõttu olulist rolli see, kuidas sündmust tähistatakse pereringis, kohalikus kogukonnas ja ka laiemalt ühiskonnas,» ütles Mäemets.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
võrkpall
kas külm sõda on tagasi?
ARVAMUSPLATS
juurikas
valitsuskriis või kriis valitsuses?
Gamefriik
VALIMISED UKRAINAS
nädala näod
ligi ja ossinovski tüli
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Vello Mäss

74

Vello Mäss

merearheoloog

Airi Värnik, 75

psühhiaater

Allan Dorbek, 70

korvpallitreener

Ene Järvis, 67

näitleja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,79 EUR
GBP
1,268 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 24.10.2014
Postimehe google+ leht