Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Aime Klandorf leiab, et Eesti teine koht Euroopa riikide noorte lugemisoskuse edetabelis näitab, et emakeeleõpetajad teevad head tööd, jätmata kõrvale ühtegi õpilast.
Emakeeleõpetajad: Eestis ei jäeta lugemisoskuse arendamisel ühtki last kõrvale
7. september 2012, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas jäi Klandorf Eesti tulemuse suhtes kriitiliseks, sest uuringu aluseks olnud 2009. aasta PISA testi järgi on ligi 13 protsendil Eesti noortest puudulik lugemisoskus. «Arvan, et Eesti jaoks ei ole see hea tulemus, et 13,3 protsendile 15-aastastele lastele valmistab lugemine raskusi,» ütles ta.
Puudulik lugemisoskus tähendab raskusi kõige elementaarsemate tekstidega
Teisalt on Klandorfi sõnul aga positiivne, et meil on võrreldes teiste Euroopa riikidega lugemisraskustega 15-aastasi noori vähem. «Näitab see protsent ka seda, et meil õpetatakse ära ka õpilased, kes raskustega toime tulevad. Ei jäeta kõrvale ühtegi õpilast. Järelikult teevad meie õpetajad head tööd,» rääkis ta.
Uuringu aluseks olnud PISA-testi lugemisülesanded jagunesid 6 raskusastmesse, millest kaks esimest koondavad kõige elementaarsemaid ülesandeid, selgitas Klandorf. Puuduliku lugemisoskusega õpilaste hulka arvatigi need, kes ei tulnud toime kahe esimese taseme ülesannetega.
Näiteks madalaima taseme ülesannetes peab lugeja leidma selgelt esitatud üksiku teabeosa, mis on silmatorkaval kohal lühikeses, süntaktiliselt lihtsas tekstis tuttavas kontekstis ja on tekstitüübilt kas jutustav või lihtne nimekiri. Tekst pakub lugejale tuge teabe kordamise, piltide või tuttavate sümbolite abil, konkureerivat teavet on vähe. Tõlgendusülesandes peaks lugeja leidma lihtsaid seoseid kõrvutiasetsevatest infohulkadest.
PISA 2009 uuringu kokkuvõttes on lugemisoskus defineeritud kui «kirjalike tekstide mõistmine, kasutamine ja kajastamine ning osadus kirjalike tekstidega selleks, et saavutada oma eesmärke, arendada oma teadmisi ja võimeidning osaleda ühiskonna elus.»
Euroopa parimaid lugejaid aitavad logopeedid ja abiõpetajaid
Euroopa Liidu parima lugemisoskusega noored elavad Soomes, kus lugemine valmistab raskusi 8,1 protsendile õpilastest. Klandorfi sõnul tulevad põhjanaabrite juures kohe 1. klassis appi tugiõpetajad ja logopeedid, kui laps lugema õppimisel raskustesse satub. «Kas meil on kõigis koolides (lasteaedades) võimalus logopeedi abi kasutada? Kindlasti veel mitte. Meil ei ole võimalust kasutada ka abiõpetajaid tundides, nagu see on Soomes,» tõi ta välja kohad, kus soomlastelt õppida võiksime.
Emakeeleõpetajate Seltsi juht tõi välja, et PISA tulemuste kokkuvõttes on ära märgitud punktid, mida peaks Eesti laste lugemisoskuse parandamiseks silmas pidama:
• panustada õppetöös rohkem nendele tegevustele, mis suurendavad õppilaste huvi lugemise vastu;
• teadvustada kõikide ainete õpetajatele, et lugemisoskuse arendamine on kõikide õpetajate ülesanne;
• viia läbi kõikide ainete õpetajatele täiendkoolitusi õpilaste lugemisoskuse arendamiseks;
• pöörata õppematerjalide koostamisel ja õpilaste õpetamisel tähelepanu keerukamatele lugemisülesannetele, et kujundada suuremat lugejameisterlikkust;
• pöörata enam tähelepanu lugemismetoodika arendamisele vene õppekeelega koolides.
Ka uutes riiklikes õppekavades on rõhutatud, et funktsionaalse lugemisoskuse arendamisega peavad tegelema kõigi ainete õpetajad, mitte ainult eesti keele ja kirjanduse õpetajad, mis Klandorfi hinnangul on positiivne uuendus.