Karikatuuri puhul on äärmiselt oluline selle avaldamise kontekst, ent kui nali rahvusvaheliselt pahameelt tekitab, tuleb targalt seda tagantjärele siluda, leidis Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, kommenteerides Eesti Ekspressis ilmunud koonduslaagri teemalise karikatuuri ümber tekkinud pahameelt.
Raudsaar rõhutas, et lisaks kontekstile peab sõnumi teele panija alati mõtlema sellele, kes on sõnumi vastuvõtja ja millised tema iseärasused. «Meie oleme lääne kultuuriruumis harjunud sellega, et tehakse vabalt nalja igasuguste asjade üle, aga kõigile ei pruugi samad naljad olla ühtmoodi naljakad.»
Raudsaar tõmbas paralleeli 2009. aasta vahetusel Ott Sepa ja Märt Avandi tehtud «Tujurikkuja» sketšiga küüditamisest, kus pererahvas rõõmustas, et saavad tasuta sõidu Siberisse.
«Kõigile see ei olnud naljakas, ilmselt eriti nendele, kel on isiklik kogemus. See on väga tundlik koht, kus naljategija peab ära tundma, kuna ta võib libastuda. Teatud asjade üle on väga raske nalja heita, kui oled selles kultuuris, kus võid puudutada tabuteemat või valusat kogemust ajaloost,» rääkis Raudsaar.
«Muidugi peame ka arvestama sõnavabadusega. Kui tuletame meelde, mis juhtus Muhamedi karikatuuriga Taani lehes. Kui esimesel korral avaldati karikatuur, tajumata tagajärgi, siis viis see selleni, et Lähis-Idas rünnati taanlasi ja põletati nende lippe. Siis avaldati teist korda uuesti, et demonstreerida sõnavabadust, ja see käitumine polnud enam tark,» rääkis Raudsaar.
«Kui me näeme, et keegi on sellest väga puudutatud, on mõistlik natuke tuhka pähe raputada. Ka meie peame oma sõnavabadust väärtustades siiski aru saama, mis geopoliitilises asukohas Eesti on,» selgitas ta.
«Meile on ju kogu aeg tahetud külge kleepida sellise väikese vastiku natsiriigi silti – see karikatuur on suurepärane võimalus. Kuigi, see pole põhjus, vaid ajend. Me ei pea end selle karikatuuri pärast end niiviisi tundma, lihtsalt teemade ring, kuidas ja mille üle arutatakse, on väga erinev.»
Raudsaar rõhutas, et kui on tegemist ajaloolise-kultuurilise traumaga nagu on koonduslaagrite teema, tuleb sellega arvestada.
Karikatuuri asukohta – Ekspressi huumorikülge Kranaat - pidas Raudsaar siiski sobivaks.
Ta meenutas, et kui nõukogude ajal oli väga palju tabuteemasid, millest ei saanud rääkida, ammugi karikatuure välja anda, oli siiski teatud väljaandeid, kus sai rohkem katsetada - näiteks kultuurilehed. «Kuid mäletate kuulsat Priit Pärna «Sitta kah!» karikatuuri fosforiidisõja ajal. Karikatuur kujutas meest põllul, kes käru pealt loopis viglaga sõnnikut. Sel sõnnikutükil oli Eestimaa kuju ja kõik said kohe aru, millest jutt käib, sest fosforiit on ju väetis. See oli võimude jaoks ülevõlli nali,» rääkis Raudsaar.
«Seega on kontekst oluline – huumori- ja kultuuriväljaannetes võib öelda, et see oli nali. Siis on asjal väiksem kaal kui näiteks päevalehe arvamuskülje karikatuuril, mis peab olema konservatiivsem,» arvas Raudsaar.
Ekspressi Kranaat ei tohiks tema hinnangul probleem olla, sest seal küljel on ilmunud igasuguseid pilte valitsuse, ministrite, poliitikute ja teiste arvelt. «Kõik saavad aru, et seal käibki äraspidine killurebimine. Margi teeks pigem täis see avaliku elu tegelane, kes hakkaks sealt nõudma avalikku vabandust või midagi muud.»
Teiseks muutub asi aga rahvusvahelises kontekstis. «Kui paljud juudid on näinud seda Kranaati ja teavad, mis on Eesti Ekspress? Ma arvan, et paljud seda konteksti ei tea,» viitas Raudsaar, et nali võib jõuda ootamatult kaugele.
Raudsaar soovitas: «Me ei pruukinud seda ette näha, mis juhtub. Aga nüüd tuleks olla tark, et asja mitte hullemaks teha.»
Eesti Ekspress avaldas 30. augustil karikatuuri koonduslaagri vangidest, millele oli lisatud doktor Mengele dieediravimeid reklaamiv tekst. Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler nimetas karikatuuri irooniliseks naljaks, milles pilati erakonna Isamaa ja Res Publica liikme üle, kes reklaamis oma gaasiseadmeid müüvat ettevõtet kodulehel fotoga Auschwitzi koonduslaagrist.