CIA analüüsis pidevalt nõukogude toidupuudust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
15. september 2012 00:48
Poisid 1983. aastal Tallinnas Õismäel kaljavaadi juures kalja joomas ja jäätist söömas. | FOTO: Peeter Langovits
Selle 1988. aastal Õismäe poes tehtud pildi ülesvõtmise aegu leidus külmtoodetest vaid pelmeene ja jäätist. | FOTO: Peeter Langovits
FOTO: Repro

USA Luure keskagentuur jälgis tähelepanelikult Nõukogude Liidu elanike varustamist toiduainetega. Aastate jooksul tegid luurajad selles asjas mitmeid tähelepanekuid ka Baltikumi ja eraldi Tallinna kohta.

1980. aastal, kui USA oli kehtestanud Afganistani sõja tõttu Nõukogude Liidule viljaembargo, nägi CIA tekkimas nõukogudemaal toidukriisi. Selle põhjuseks ei olnud küll niivõrd embargo ise kui 1979. aasta kehv viljasaak.

«Hiljutine [ilmselt nimi kustutatud-toim.] külaskäk Tallinna - tavaliselt hästivarustatud linna - leidis, et «linna parimas toidukaupluses» on üks tund peale avamist liha ja muude toiduainete letid juba pooltühjad,» toob viljaembargo mõjusid analüüsiv CIA dokument ühe konkreetse näite.

Liha puudumine lettidel oli üks põhilisi nõukogude elanikkonnas rahulolematust tekitav faktor, leidis ülevaade.

«Isegi kui liha on müügil, pole kolmetunnised järjekorrad mingi haruldus ja kohalikud piirangusüsteemid on tavaline asi.»

Togliatti ja Gorki autotehastes põhjustas toiduainete puudus protestiavaldusi, lisas dokument. «Näib, et protestid lõppesid rahumeelselt, kui võimud tõid kohale värskeid toiduaineid ja teisi kaupu.»

1990. aastal koostas CIA põhjaliku ülevaate selle kohta, millised väljakutsed seisavad Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi ees rahva toiduga varustamisel. Muu hulgas seisis seal, et üleriigilise statistika taga peituvad hiiglaslikud piirkondade vahelised erinevused. Baltimaades tarbitakse «elaniku kohta umbes 30 protsenti rohkem liha võrreldes keskmisega» – osutas dokument.

Loe lähemalt Postimees Plussist!

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL