Kohila vald võttis vastu valusalt kärbitud eelarve

Kajar Kase
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohila vallavanem Hillar Kalmet
Kohila vallavanem Hillar Kalmet Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eilsel vallavolikogu istungil kinnitati Kohila valla eelarve, mis on 18 miljonilit väiksem kui möödunud aastal.



Selle aasta valla tulud moodustavad 92 277 900 krooni, kulud 93 927 900 krooni.


Valla tegevuskulusid on vallavalitsuse sõnul valdkonniti kärbitud viimase võimaluseni, mõnes valdkonnas ollakse teenuste pakkumise võimes piiri peal.

Alates 1. maist kärbitakse kõigi vallaametnike ja allasutuste töötajate palkasid 10 protsenti, lisaks vähendatakse olude sunnil mitmel inimesel töökoormust ja töötasu 20 protsenti, kolm inimest on koondatud.

Töökorraldust on kokkuhoiu tõttu muudetud mitmes valdkonnas. Lasteaedade töötajatel ja ringijuhtidel jäid töötasud muutmata. Eelarve kasvust saab rääkida vaid gümnaasiumi pedagoogide palkade osas, mis tulevad otse riigieelarvest (4 protsenti).

Volikogu eelarvekomisjoni esimees Andrus Saare tunnistas, et eelarve koostamine on olnud vaevaline ja raske nii emotsionaalselt, kui ka sisuliselt. Et eelarve tasakaalu saada, on tulnud vastu võtta väga palju
raskeid otsuseid, sealhulgas koondamised. Paraku ei saa olla kindel, et nende kärbetega piirdutakse. Kui majanduslik olukord riigis halveneb, seisab vald veelgi raskemate valikute ees, märkis Saar.

Finantsnõunik Piret Puun selgitas raskete otsuste tagamaid: «Riigi majandusraskustega seoses vähenevad oluliselt 2009. a riigitoetused, sealhulgas tasandusfondi eraldised 5,8 miljoni krooni võrra, teederaha 2,8 miljoni krooni võrra ning staadioni investeeringutoetuse viimane osa 1 miljon krooni jääb samuti saamata. Vähenenud on ka omavalitsustele ülekantava tulumaksu osa 11,93 protsendilt 11,4 protsendile.

Investeeringud jäävad

Kokku vähendab see valla tulumaksu vähemalt 1,5 miljonit krooni. Majanduslangusest, täpsemalt tööhõive ja palkade langusest tingituna väheneb tulumaksu laekumine prognoositavalt 5,4 miljoni krooni võrra.

Vaatamata sellele, et investeeringuid märkimisväärselt vähendati, planeerib vald tulevikku eelkõige lastele ja uutele töökohtadele mõeldes.

Selle aasta suurimateks investeeringuteks on esialgu kavandatud piirkonna ettevõtluse elavdamise huvides Vetuka-Jõe piirkonna teede ja valgustuse väljaehitamine (23 miljonit, omaosalus 3,4 miljonit). Kohila ootab pikisilmi korralikku raamatukogu (18,4 miljonit, omaosalus 1,9 miljonit), ees ootavad koolituskeskuse ruumide renoveerimine ( 7,3 miljonit, omaosalus 0,4 miljonit), laste mänguväljakud (0,8 miljonit, omaosalus 0,2 miljonit) ja gümnaasiumi poiste tööõpetuse klass koos sisustusega maksumuses 4,9 miljonit krooni

Sotsiaaltoetused vähenesid

Kohila valla volikogu eilse otsusega vähendati Kohilas laste sünnitoetust ja kooliminekutoetust. Alates 1. aprillist on lapse sünnitoetus 3000 krooni ja kooliminekutoetus 1000 krooni. Varem olid need toetused vastavalt 6000 ja 2000 krooni.

Sotsiaalnõunik Väino Maasalu põhjendas rasket otsust majanduslangusega ja vajadusega kulutusi vähendada kõigil tegevusaladel. Sünnitoetust ja koolimineku toetust vähendati 50 protsenti. Majandusliku olukorra paranemise järel vaadatakse toetuste piirmäärad uuesti üle.

Vallavanem Hillar Kalmet ütles, et siiani olnud Kohila vald elujuõuline, sest noored soovivad siia oma kodu rajada ja pere luua.

«Oleme majanduskriisi tõttu sunnitud rohkem keskenduma sellele, et valla põhiülesanded saaks täidetud ja teenuste kvaliteet kõhnema rahakoti tõttu valla elanike jaoks oluliselt ei halveneks. Aasta jooksul on tööjõu puudus asendunud tööpuudusega. Mõtleme abiprogrammidele ja tööta jäänud perede toetamisele. Raskemad ajad võivad ees olla, vallavalitsus püüab inimeste jaoks võimalikke tagasilööke leevendada,» ütles Kalmet.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles