Politseinikke rünnanud kurjategijatele määratavad karistused ei ole ajale jalgu jäänud, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik Andres Parmas.
Nõunik politseinike peksmise juhtumist: karistuse mõistmise alustele tuleks lisada isiku ohtlikkuse parameeter
4. oktoober 2012, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parmas selgitas ETV hommikuprogrammis «Terevisioon», et on põhimõtteliselt erinevaid lähenemisi, kuidas karistusi mõista ja see tee, mis on Eestis valitud - lähtuda isiku süüst ja sellest, et me ei ole inimeste suhtes äärmiselt repressiivsed - selle kandi pealt vaadates ei ole karistused ajale jalgu jäänud.
Parmas leiab aga, et ilmselt tuleks karistuse mõistmise alustele lisada isiku ohtlikkuse parameeter.
«Teatud inimesed panevad küll toime teo, mille mõõt oleks näiteks üks aasta vangistust, aga selle isiku ohtlikkus, potentsiaal kuritegusid toime panna ka pärast karistuse ärakandmist on suurem. Me peaksime mõtlema selle peale, kuidas selliste inimestega mõjusamalt ringi käia.»
Mullu oktoobris toimus Viljandis massikaklus, mille käigus joobnud kamp andis peksa viiele politseinikule ja mitmele kõrvalseisjale; varem mitu korda karistatud peksjad olid seni saanud peaaegu alati karistuseks ühiskondlikku kasulikku tööd, millest suurt osa nad ei ole ära teinud.