Kaheksaprotsendiline kulude kärbe ja miljardi eest varasid müüki – selline on valitsuse kulude kokkuhoiukava. Kust kokku hoitakse ja mida müüakse, on aga selgusetu.
Valitsus on plaani võtnud suuremahulise varade müügi
2. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse noorim, sotsiaalminister Hanno Pevkur (32) kirjeldas neljapäevast valitsuse kabinetiistungit järgmiselt: «Istung oli meeleolukas.»
«Kõik vaatasid minu otsa, kui suudame sotsiaalministri ära rääkida oma eelarvet kaheksa protsenti kärpima, siis on kohe üle kolme miljardi koos. Teeme ära!» rääkis Pevkur.
Sotsiaalministri valitsusalas on nii haigekassa kui ka pensionikassa. Ta märkis, et see eeldab põhimõttelisi muudatusi senises sotsiaalsüsteemis.
Reformierakonda kuuluv Pevkur tahtis sellega öelda, et mehaanilist kaheksaprotsendilist lõikamist teha on ülimalt keeruline.
Majandusminister Juhan Parts (IRL) lubas aga kogu maipühade aja mõelda, kust kärpida kaheksa protsenti oma ministeeriumi haldusalas.
«Majandusministeeriumi taha asi ei jää,» lausus ta. «Kärpimine on objektiivne paratamatus, see on enesepetmine, kui keegi arvab, et suudab praegu teha buumiaegseid kulutusi.»
Parts kinnitas, et valitsuse liikmeil on põhimõtteline arusaam, et kärpida ei tule mitte ainult tegevuskulusid, vaid ka kõiki muid riigi kulutusi.
Ilmselt mõtlevad samast küsimusest terve pühade nädalavahetuse ka kõik teised ministrid. Sest kaheksaprotsendine kokkuhoid kõikide ministeeriumide valitsemisalas on ainus selge kokkulepe, mille valitsus suutis neljapäeval sõlmida.
Kui hakata kokku lugema, siis valitsusel on maad ja metsa, mõned ettevõtted ja veel näiteks kasvuhoonegaaside kvoodid, mida saab samuti rahvusvahelisel börsil rahaks vahetada.
Eesti Telekomi aktsiapaki väärtus oli valitsusel neljapäeva õhtul ligi 2,9 miljardit krooni. Telekommunikatsiooni ettevõtted on majanduskriisis suhteliselt vähe pihta saanud, seega saaks seda vara hõlpsasti müüa.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi aga Telekomi müügi välistas. Samas kinnitas ta, et kuna makse tõsta pole sobiv, siis tuleb kriisi ajal leida muid tulusid.
«Ostuvõimalusi praegu uuritakse, see ei ole midagi skandaalset,» lausus reformierakondlane Ligi.
Neljapäeval viskas valitsusjuht Andrus Ansip õhku idee, et üks võimalus on erastada Eesti Loto.
Lisaks leidis Reformierakonna esimees Ansip, et müügikõlblikud on ka kasvuhoonegaaside kvoodid. Veel paar aastat tagasi teenis riigikassa kvoodimüügiga Eesti Energia vahendusel miljardeid. Kuigi see raha oleks pidanud minema keskkonnasäästliku energeetika arendamisse, kulus see enamasti lihtsalt ära.
Praegu aga on euroliit Eesti kasvuhoonegaaside kvooti koomale tõmmanud ja Eesti Energia ostab seda elektritootmiseks hoopis ise börsilt juurde.
Riigi omanduses oleva Eesti Energia väärtus kõigub 20–25 miljardi krooni vahel. Siiski pole energiamonopoli erastamine veel ühelgi poliitikul üle huulte libisenud. Mart Laari teise valitsuse ämbrikolin seisab ilmselt ikka veel meeles.
Ka tulu- ja maamaksutõusu kava pole kuhugi kadunud. Kuigi Reformierakond püüdis seda sel nädalal auklikuks tulistada, analüüsib praegu rahandusministeerium maksutõusu mõju ja esitab arvutused valitsusele järgmisel nädalal.
«See kiri, mis algas sõnadega «Hea Ivari» ja lõppes sõnadega «Sinu Andrus», saab vastuse,» märkis sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Nestori kinnitusel rahunes ka valitsuse sisekliima neljapäeval. «Õhkkond valitsuses oli palju rahulikum kui eile,» märkis ta neljapäeva õhtul. «Endiselt on päevakorral nii tulude suurendamine kui ka kulude kärpimine.»