Mitu Eesti juhtivat uusima ajaloo uurijat kinnitas BNSile, et kuigi neid pole Venemaa arhiivides diskrimineeritud rahvuse või päritoluriigi tõttu, on juurdepääs paljudele olulistele dokumentidele suletud.
Eesti ajaloolased: Vene arhiivides ei pääse kõigele ligi
4. september 2009, 23:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teose «1941. aasta Eestis» üks autoreid Indrek Paavle ütles BNSile, et ei ole kogenud takistusi, mis on rahvusest, kodakondsusest või päritoluriigist.
«Osa Vene arhiivimaterjalidest on lihtsalt kinni ning neile ei pääse ligi ka Vene enda ajaloolased,» lisas ta. Samas võib Venemaal Paavle sõnul olla erandeid tegelastele, kes esindavad poliitiliselt vajalikku käsitluslaadi.
Ta nentis, et samuti tulevad Vene arhiivides mängu tutvused ja raha. «Väidetavalt on nii, et kui väga sageli ja palju käia, siis ühel hetkel hakkavad võimalused tekkima,» lisas Paavle.
Inimsusevastaseid kuritegusid uurinud Aivar Niglase sõnul ei saa välistada, et mõnikord jäetakse teatud materjalid välismaalastele andmata päritolumaad arvestades, kuid mingit märgatavat vahetegemist pole ta ise kogenud kogenud.
Niglas ütles, et näiteks NLKP keskorganite arhiivide puhul jookseb piir kusagilt 1950. aastatest, alates millest hilisematele mistahes materjalidele on praktiliselt võimatu ligi pääseda.
«See piirang on üldine ja ilmselt pole kuigivõrd ka Vene oma uurijaid, kes neile ligi pääseks,» tõdes ta. «Kui Venemaa on otsustanud oma arhiivid teha nii ligipääsetavateks nagu nad seda praegu on, siis Eestil või mõnel teisel riigil on vähe võimalust kaasa rääkida.»
Ka 1940. aastale eelnevat perioodi uuriv Jaak Valge Tartu ülikoolist kinnitas BNSile, et Venemaa arhiividesse pääsemine on probleem.
Samas ütles temagi, et tegemist on sealsete arhiivide üldise poolsuletusega, mitte välismaalaste diskrimineerimisega.
Valge ütles, et suhteliselt lihtsalt pääseb ligi vähemtähtsamatele materjalidele, kuid olulised dokumendid on kättesaadavad pigem Vene enda valitud ajaloolastele.
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNSile, et arhiivid on olnud pidev teema diplomaatilises suhtlemises kõigil tasemetel, nii asjatundjate kui ka ministrite vahel.
Vene peaminister Vladimir Putin teatas teisipäeval valmisolekust avada Venemaa arhiivid Poola ajaloolastele tingimusel, et Poola vastab samaga.
«See peab toimuma vastastikusel alusel. Kui meie spetsialistid saavad ligipääsu Poola arhiividele, siis saavad ka Poola spetsialistid ligipääsu meie arhiividele,» ütles Putin ühisel pressikonverentsil Poola valitsusjuhi Donald Tuskiga.
Tema sõnul oli spetsialistide arhiividesse lubamine üks soovitustest, mida andis Venemaa ja Poola võimudele ühine II maailmasõja eelseid sündmusi uuriv töörühm.
Tusk ütles omakorda, et võtab Putin ettepaneku vastu. «Tõde võib olla valus, kuid tõde ei saa kedagi solvata. Ma suhtun väga tõsiselt Vladimir Putini deklaratsioonisse valmisolekust avada Katõni massimõrvu puudutavad arhiivid ja võtan vastu pakkumise, et see toimuks vastastikusel alusel,» ütles Poola valitsusjuht.