Motomees Ain Krist istub seksuaalkuritegude eest vangis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/21/254685t1h4d1f.jpg)
Ain Krist, kes on end avalikkuses eksponeerinud kõva motomehe ja Suzukide maaletooja esindajana, istub trellide taga naiste, laste ja loomade seksuaalse ahistamise eest.
See on Eestis ennekuulmatu kohtuasi, mida peetakse rangelt kinniste uste taga, ja süüdistatav Ain Krist (43) on läbinud alles selle esimese etapi – maakohtu. Esimese astme kohus mõistis Kristi seitsmeks aastaks vangi, millest lühimenetluse tõttu võeti kolmandik maha.
Hetkel on Krist ühiskonnast isoleeritud, kannab nelja aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust ning ravib pussitamishaavu. Need sai ta vanglas oma domineerimissoovi tõttu.
Kuid Krist ootab praegu ka ringkonnakohtu otsust. Tema soov on, et kohus tühistaks talle karistusseadustiku viie paragrahvi alusel (vägivald ja piinamine, sugukire vägivaldne ja korduv rahuldamine väikelaste kallal, lastest räigete pornograafiliste piltide ja videote tegemine) mõistetud karistuse. Krist pole enda sõnul ju mitte milleski süüdi.
Osav manipulaator
«Krist vaidlustas oma apellatsioonkaebuses kõik tõendid, leides, et tema pole mitte kellelegi mitte kunagi mitte midagi kurja teinud,» rääkisid inimesed, kes on Kristi kuritegudega kursis.
«Eneseõigustamine on pedofiilidele omane, kuid Krist ületab kõik teised, sest ta on ka äärmiselt osav manipulaator, kes räägib musta valgeks, domineerib teiste inimeste üle ja paneb nad enda pilli järgi tantsima,» räägiti Kristist.
«Krist on monstrum, pervert, kes ei löö oma naudingute rahuldamise nimel mitte millegi ees risti ette,» öeldi.
«Krist on sotsiopaat. Ta ei taju teiste inimeste valu ega kannatusi. Temasugune ei halasta ka kõige väetimatele ja haavatavamatele – väikestele lastele. Tema nimi peaks olema pedofiilide nimekirjas esimene,» väideti.
Kas Krist polegi siis seesama tuntud motomees, kes kihutas võimsatel mootorratastel, õpetas päästjaid ja kiirabitöötajaid mootorrattureid päästma ja mototarvikuid kasutama, võitles Tallinna linnavalitsuse ees Järvevana raudteeülesõidu kordategemise eest ja tõi Suzukisid Eestisse?
Vastati: «Täpselt seesama mees. Enesereklaami oskab Krist superhästi teha.
Tegelikult on ta parasiit, kes on vegeteerinud aastaid teiste inimeste kulul, soojendanud end teiste inimeste edusammude paistel ja nautinud teiste saavutatut.»
Krist on ka lastega manipuleerinud ja neid alasti pildistanud. Kuid mitte ainult. Ta on naisi enda juurde meelitanud, neid laste silme ees vägistanud ja kogu oma perversse tegutsemise isegi filmilindile võtnud.
Nüüd teab Kristi tundev seltskond, et see monstrum nautis lisaks kõigele veel ka naiste ja laste sadistlikku peksmist ning laste näppimist ja käperdamist. Naiste vägistamise süüdistusest ta siiski pääses. Kuid Krist ei jätnud ka loomi rahule.
Toimetusele teadaolevalt on Kristi uurinud seksuoloogid ja psühhiaatrid leidnud, et ta on ravimatu seksuaalse kõrvalekaldega isiksus, mis väljendub tema puhul nii pedofiilias, zoofiilias kui ka seksuaalses sadismis.
Samas on täiesti arusaamatu, miks Kristi tundev seltskond nii kaua vaikis? Kas hirmust šantažeerimise ees?
«Ka see on võimalik,» öeldi. «Kuid Krist oli võimeline ka relva kasutama. Kuigi talt seda ei leitud, on ta ähvardanud oma lähedased tappa.»
Parim pedofiiliaravi – häbi
Vene ajal vähemalt kümmet passiivset pedofiili ravinud psühhiaater Anti Liiv ütleb, et vanglas oma karistuse ära kandnud pedofiilide nimesid ei tohi rahva eest varjata, sest pedofiilid pole mingid süüdimatud tallekesed, vaid nad teavad täpselt, mida teevad.
«Pedofiil naudib laste seksuaalset ahistamist, kusjuures üks osa sellest naudingust on oma teo varjamine. Pedofiil peab tehtut äärmiselt põnevaks seksimänguks,» ütleb Liiv.
Tema väitel on ajaloost teada, et orja hoidis kuritegu toime panemast hirm karistuse ees, aadlikku aga häbitunne ja teadmine, et kuriteoga rikuks ta ühiskonnas kehtivaid kõlblusnorme.
«Häbitunne, et kõik su naabrid teavad ja tunnevad sind kui vanglast tulnud pedofiili, võib pedofiili kiusatust ohjeldada ja teha temast passiivse pedofiili, kes hoiab end lastest eemal,» usub Liiv.
Aga kõige kindlam viis aktiivsetest pedofiilidest (neid on Liivi hinnangul Eestis umbes paarsada) jagu saada olevat nende kastreerimine. Kas vabatahtlik või sunniviisiline, kas keemiline või mingi muu moodus, selle jätaks Liiv rahva otsustada.
Aga seksuoloog-psühhiaater Imre Rammuli sõnul ei aita ka kastreerimine, sest seksuaalfunktsiooni on võimalik hormoonpreparaatide abil taastada, aga hälve – kihk laste järele – jääb selliseks, nagu see oli.
Kommentaar
Imre Rammul
seksuoloog-psühhiaater, kes on ravinud ligi poolsadat pedofiili
Pedofiile, kes ravi tahaks, pole palju. Ja neid, kes vabatahtlikult enne kuritegu minu poole pöörduksid, on vähe. Ilmselt kardavad mitmed põhjendamatult, et arstilt jõuab info edasi. Teised arvavad, et ravi ei aita, kolmandad usuvad, et neil ei olegi mingit hälvet.
Kinnipeetud pedofiilidest kolmandik eitab absoluutselt toimunut ja teine kolmandik eitab osaliselt, kuigi paljud ilmselged tunnistused räägivad vastu.
Kuidas sa siis ravid inimest, kui ta ise ei tunnista, et on haige. Kuidas saan ma siis temaga teha psühhoterapeutilisi menetlusi, mille eesmärgiks on ära tunda olukorda, mida ta ehk peaks vältima, õpetada, kuidas võidelda selle vastu – ilmvõimatu.
Tal pole oma sõnul probleemi, tal pole raviga soostumust ning visiidi eesmärgiks on vaid karistuse kergendamise eesmärgil linnuke kirja saada. («Rammul: pedofiilia ei möödu nagu nohu», PM, 23.07.2008)