Eesti probleemseim piirkond on Peipsi järve äärne ala ja Kagu-Eesti, edukaimana tõuseb jätkuvalt esile Tallinn koos Harjumaaga.
Piirkondlik arengutase jagab Eesti kolmeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsusüksuste arengutase jagab Eesti territooriumi mõtteliselt kolmeks ja mõõtmise meetodist arengu üldine pilt ei sõltu, teatas statistikaamet.
Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks näitab, et Eesti probleemseim piirkond on Peipsi järve lähedusse jääv ala ning Kagu-Eesti. Eesti kaardil moodustab see mõttelise telje, mis algab Ida-Viru maakonnast Vaivara vallast, jookseb mööda Peipsi kallast ja Läti piiri ning lõpeb Häädemeestes.
Edukamatest piirkondadest joonistub selgelt välja Tallinn koos Harju maakonnaga. Nii oli näiteks esimese 25 omavalitsusüksuse seas 18 Harju maakonna valda ja linna. Edukas võtmes saab vaadelda ka Tartu ja Pärnu linna koos neid ümbritsevate valdadega.
Nende kahe, probleemse ja eduka piirkonna vahele jääb kolmas ala, mis liigub põiki üle Eesti Narva lahest Liivi laheni.
Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks koosneb neljast komponendist - rahvaarvu muutus, ülalpeetavate määr, füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta ja registreeritud töötute osatähtsus.
Analoogilise pildi Eesti piirkondlikust arengust on andnud ka varem avaldatud indeksid. Näiteks statistikaameti omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks ning OÜ Geomedia kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks. Erinevate indeksite korral on üksikute omavalitsuste positsioon erinev, ent Eesti piirkondliku arengu seis jääb suhteliselt sarnaseks.