Põlevkivituhk võib viia Eesti Euroopa Liidu vastu kohtusse

Balti Elektrijaama tuhaväli. Foto: AS Narva Elektrijaamad

Eesti kohustub tulevast suvest põlevkivituhka uut moodi ladestama, kuid Eesti Energia panustas vana süsteemi täiustamisse. Kas sellest piisab või ootab Eestit kohtutee, sõltub Euroopa Komisjonist.

Eesti võttis euroliitu astudes kohustuse minna hiljemalt tulevaks suveks üle uuele põlevkivituha ladestamise tehnoloogiale, mis säästab rohkem keskkonda.

 Eesti Energia on viimase viie aasta jooksul küll tuhaärastusprojektidele kulutanud hinnanguliselt 150 miljonit krooni, kuid pole ühtki senisest paremat tehnoloogiat juurutada suutnud.

Praegu käib arutelu selle üle, kas põlevkivi põletamisest tekkiv tuhk liigitub ladestamisel vedeljäätmete alla ning kas see on sööbiv jääde või mitte. Nimelt ei ole Euroopa Nõukogu direktiivi järgi lubatud ladestada prügilasse vedelaid ja sööbivaid jäätmeid.

Saastab keskkonda

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on Euroopa Komisjoni esindajatega seni kasutatud meetodi tunnustamise asjus ka juba kohtutud. «Väljavaated on suhteliselt positiivsed,» ütles Tamkivi. «Ma ei näe põhjust, et nad peaksid selle tagasi lükkama.»

Ministri sõnul on murelapseks põlevkivituha ladestamisala põhjast saastunud vee pinnasesse imbumine. Sealt pääseb vesi keskkonda. «Kui sellest tsüklist vett välja ei voolaks, siis oleksid suuremad keskkonnariskid maha võetud ja sellisel kujul võiks praegune süsteem toimida,» ütles Tamkivi.

ASi Narva Elektrijaamad juhatuse esimehe Ilmar Peterseni sõnul vastab põlevkivi ladestamine juba praegu kehtivatele normidele.

«Kümme aastat tagasi arvati, et midagi tuleb kõvasti muuta, aga nüüd on selgunud, et praegune süsteem on keskkonnale mõistlik lahendus,» rääkis Petersen. «Seetõttu panustame olemasoleva süsteemi kindlamaks tegemisse.» Peterseni sõnul jälgitakse transpordivett ja tehakse tööd, et alumise settetiigi basseinid oleksid lekkekindlamad. Leke väheneb tema kinnitusel pidevalt.

Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste ajal toimusid ka ühe uudse ladestamistehnoloogia katsetused, mis andsid lootust, et esitatud nõudeid on võimalik täitma hakata. Nimelt prooviti nn tihepulp-tehnoloogiat, kus tuhka pumbatakse ladestusväljale väiksema veehulgaga ehk justkui pastana. Kuid Tamkivi sõnul see meetod end siiski ei õigustanud. «Nüüd tuleb kohandada olemasolevat süsteemi nii, et keskkonnakahju oleks minimaalne,» ütles minister.

Petersen rõhutab, et põlevkivituhk ei ole mingisugune «suur koll». «Kahjuks on välja kujunenud arusaam, et põlevkivienergeetika on keskkonnale kohutavalt kahjulik,» rääkis Petersen. «Me toodame näiteks praegu oluliselt vähem kui Nõukogude Liidu ajal ja ka heitmed toodanguühiku kohta on tunduvalt vähenenud.»

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul saab määravaks see, mida Euroopa Komisjon Eesti Energia pakutud lahenduse osas otsustab ehk kas praegust lahendust peetakse nõuetele vastavaks. «Sellest järelduvad kõik ülejäänud sammud, mistõttu pole midagi määravat võimalik öelda,» ütles Eek.

Mis juhtub, kui Euroopa Komisjon ei rahuldu Eestis kasutatava tehnoloogiaga? «Siis asub komisjon nõudma süsteemi muutmist. Kui seda ei suudeta muuta, algatab komisjon rikkumisprotseduuri Eesti Vabariigi vastu,» rääkis Eek.

Ees võib oodata kohtutee

Kui lahendust ei leita, võib komisjon anda Eesti Euroopa Kohtusse.

Liitumislepingu lisas seisab, et Eesti peab tagama, et direktiivi sätetele mittevastavalt prügilatesse ladestatud põlevkivituha kogus järk-järgult väheneb.

Kogused pidid vähenema näiteks kuni 920 000 tonnini 2007. aastal ja 350 000 tonnini tänavu. ASi Narva Elektrijaamad andmetel põletasid nad 2007. aastal ligikaudu 14 miljonit tonni põlevkivi ja ladestasid ligi 6,5 miljonit tonni tuhka.

«Liitumislepingus on välja toodud kogused, mida Eesti võib ladestada mittevastavuses Euroopa Liidu prügidirektiiviga,» ütles Eek. «Ehk teisisõnu, selle sätte sisu pole, et rohkem ei tohi ladestada, vaid et kui ladestatakse, siis peab see muu olema nõuetega vastavuses.»

Jäätmeosakonna juhataja märkis, et liitumisel lepiti küll kokku, et tuha ladestumine väheneb, kuid praegu on arutelu selle üle, mida mõeldi prügidirektiivi sätete all Euroopa Liiduga liitumise ajal ja mida mõeldakse nüüd.

«Eesti Energia püüab nendele sätetele leida teist tõlgendust, mille kaudu saada kooskõlastust Euroopa Komisjonilt,» selgitas Eek.