Kui arvuti kõvaketas faile täis – ja multimeedia võtab ikka palju ruumi –, tuleb lihtsalt kettamahtu juurde soetada. Lauarvutile saab lisaketta sisse pista, aga rüperaale ja koduvõrku kasutades on kõige lihtsam lahendus väline kõvaketas.
Kuidas osta välist kõvaketast?
26. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väline kettaseade on karbike, mille sees kõvaketas ja küljes ühendusjuhtmed. Seadmed erinevad üksteisest ühendusviisi ja mahu poolest.
Maht
Kõvaketas on kõige odavam andmete säilitamise viis, kui arvestada hinda gigabaidi kohta. Mida suurem ketas, seda odavam gigabait. Alla 500 GB ketast pole koduarhiivi jaoks mõtet osta, tänapäeval tasuks mõelda juba terabaidi peale. Hinnad algavad 1000 kroonist ja lõpevad kaugel teisel pool 10 000 krooni piiri. Tavaline kodukasutaja leiab kindlasti oma vajadusi rahuldava ketta 1500–2000 krooni vahelt. Et gigabaidi mahutamise hinda teada saada, jaga ketta suurus GB / hind kroonides ning vali endale soodsaim.
USB 2.0 ühendus
Kõige lihtsam ühendusviis, sest USB-pesa on igal arvutil. Andmeedastuskiirus enamasti 30–35 MB/s. Sellise ketta võid kaasa võtta ja minna sõbra juurde faile vahetama, ühilduvusprobleeme pole. Enamasti oskab selline ketas end koos arvutiga ise välja lülitada.
FireWire-ühendus
Kel kodus digivideokaamera, peaks kindlasti ka FireWire-ühenduse muretsema. PCI lisakaart lauaarvutile maksab nii 100–200 krooni. Tasub hankida ka FireWire-ühendusega väline kõvaketas, sest FireWire 800 on kõvasti kiirem kui USB 2.0 ja nii sobib suurte videofailide ülekandmiseks paremini. Puuduseks võib pidada, et FireWire on PC maailmas vähem levinud ühendusviis kui USB, seega vali ketas, kus on nii USB kui ka FireWire’i ühendusvõimalus.
eSATA-ühendus
Lubab veelgi suuremaid, kuni 3 GB/s kiirusi. eSATA-pistiku leiab emaplaadilt, aga mugava ühendamise tarvis tuleb muretseda lisakaart, mis toob pistiku arvuti taga- või esipaneelile. Selline ühenduskiirus muutub vajalikuks siis, kui kavatsed näiteks välisele kettale varundatud videofaile sealsamas töötlema ka hakata.
Ethernet-ühendus
Saad oma välisketta tavalise võrgukaabliga nt WiFi-ruuteri külge ühendada. Teiste ühendusviiside korral on andmed kohtvõrgu kasutajatele kättesaadavad vaid siis, kui välise kettaga ühendatud arvuti töötab. Ruuteri külge pistetud ketas suudab andmeid pakkuda kogu aeg, aga loomulikult peab ta ise ka selleks pidevalt sisse lülitatud olema. Kiirus u 1GB/s.
Ketta kiirus ja muud omadused
Välistes kettakarpides peitub kaht sorti kiirusega kõvakettaid: 5400 rpm ja 7200 rpm. Madalama kiirusega ühenduse korral võid vabalt ka aeglasema ketta võtta, sest pudelikaelaks jääb nii või teisiti ühendus arvutiga. Enne ostmist loe netist ülevaateid, mõned kettad on oluliselt lärmakamad kui teised. Samuti pakuvad osa tootjaid kaasa automaatse varundustarkvara, mis oskab ise ja kasutajat tüütamata vajalikest failidest või tervest kettast varukoopiaid teha. Kui põhiketas kunagi surema peaks, saad selle sisu nii hõlpsasti taastada.