Justiitsminister Rein Langi hinnangul on maailma ja Euroopa ajakirjandusorganisatsioonide kiri president Toomas Hendrik Ilvesele koostatud eksitava informatsiooni põhjal.
Lang: meediaorganisatsioonide kiri põhineb eksitaval infol
30. märts 2010, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vähemalt tänasest uudisest saan ma selle järelduse teha, et tegemist on eksitava info põhjal saadetud kirjaga,» ütles Lang BNS-ile.
Lang avaldas imestust ajakirjandusorganisatsioonide kirjas olnud väite üle, et eelnõu võimaldab kohtutel panna vangi ajakirjanikke, kes ei avalda oma allikaid, ning annab võimaluse trahvida ajalehti vaid kahtluse eest, et nad võivad avalikustada «potentsiaalselt kahjustavat informatsiooni».
«See on ikka võimas. Ma ei kujuta ette, kust see informatsioon nende organisatsioonideni Eestist jõuab. Midagi niisugust ei ole selles eelnõus mitte poole sõnagagi. Mingeid trahvimisi kahtluse eest, et keegi võib avalikustada potentsiaalselt kahjulikku informatsiooni, ei ole olemas,» sõnas Lang.
Justiitsministri sõnul ei olnud tal teisipäeva õhtul andmeid, kas sarnane kiri on meediaorganisatsioonidelt tulnud ka justiitsministeeriumisse.
«Kui ka mulle selline kiri tulema peaks, siis ma loomulikult vastan sellele ja panen eelnõu ka juurde, et organisatsioonid saaksid teada, mis sinna tegelikult kirjutatud on,» ütles Lang.
Maailma Ajalehtede ja Väljaandjate Liit (World Association of Newspapers and News Publishers, WAN-IFRA), Ülemaailmne Toimetajate Foorum (World Editors Forum), Euroopa Ajalehtede Väljaandjate Liit (European Newspaper Publishers Association, ENPA) ning Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (European Federation of Journalists, EFJ) avaldasid esmaspäeval Ilvesele saadetud kirjas muret selle üle, et eelnõu kujutab ajakirjandusvabadusele tõsist ohtu.
Meediaorganisatsioonid meenutasid, et 18. märtsil avaldasid Eesti suuremad ajalehed eelnõu vastu protesti valgete lehekülgedega.
«Me oleme sügavalt mures selle pärast, et see eelnõu võib kujutada ohtu ajakirjandusvabadusele. See võib avaldada negatiivset mõju uurivale ajakirjandusele ja artiklitele, mis põhinevad lekitajatate antud informatsioonil. See eelnõu on selges vastuolus Eesti lepinguliste kohustuste, rahvusvaheliste professionaalsete tavade ning ajakirjanduse eetikareeglitega, sealhulgas Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga,» kirjutasid ajakirjandusorganisatsioonid.
Ühendused kutsusid Ilvest tegema kõik endast oleneva, et eelnõu sellisel kujul vastu ei võetaks. «Palume teil tungivalt rakendada kõiki vajalikke meetmeid kindlustamaks, et teie riik täidab täielikult oma rahvusvahelisi kohustusi ja järgib pressivabaduse põhimõtteid,» seisab kirjas.
Ilvesele kirja saatnud ühendused esindavad 18 000 väljannet 120 riigis ning 250 000 Euroopa ajakirjanikku.
Kirjale on alla kirjutanud Maailma Ajalehtede ja Väljaandjate Liidu president Gavin O'Reilly, Ülemaailmse Toimetajate Foorumi president Xavier Vidal-Folch, Euroopa Ajalehtede Väljaandjate Liidu president Valdo Lehari jr. ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni president Arne König.
Ajakirjandusorganisatsioonid saatsid kirja koopia riigikogu esimehele Ene Ergmale, justiitsminister Rein Langile, Euroopa Komisjoni asepresidendile Viviane Redingile ning Euroopa Parlamendi inimõiguste komitee esimehele Heidi Hautalale.
Eelmisel neljapäeval esmakordselt kogunenud riigikogu õiguskomisjoni töörühm soovitas jätta allikakaitse eelnõust välja lekitamisparagrahvid, mille puhul praeguses eelnõus kaitse ei kehtiks. Õiguskomisjon arutab paranduste tegemist 5. aprillil ning kaks päeva hiljem toimuvale esimesele lugemisele peaks eelnõu jõudma juba muudetud kujul. Muudatusega nõustus ka koosolekul viibinud Lang.
Kui neljapäeval soovitas töörühm komisjonil eelnõust välja jätta niinimetatud lekitamisparagrahvid, siis nädala pärast toimuval kohtumisel arutatakse ka võimalust täpsustada eelnõus kuni kaheksa-aastase vangistusega karistatatavate kuritegude loetelu, mille puhul ei ole ajakirjanikul õigust allikakaitsele tuginedes kohtumenetluse käigus ütluste andmisest keelduda.
Õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul arutab töörühma, milline see loetelu täpselt on, millised kuriteod sinna alla lähevad ja kas ka seal on võimalik leida kokkupuutepunkte, et seda loetelu piiritleda.
Valitsuse algatatud eelnõu algtekst näeb ette, et ajakirjanikel ei ole õigust ütluste andmisest loobuda, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kaheksa aastat vangistust ning muul viisil kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.
Algselt oleks sama kehtinud ka kindlate teise astme kuritegude puhul, mis nüüd soovitakse eelnõust välja jätta: kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoimise kohustuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, sealhulgas ettevaatamatusest, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine.
Eelnõu probleemide ring ei piirdu Vaheri sõnul siiski ainult nende kahe teemaga.
«Enne esimest lugemist tahame teha eelnõusse muudatused, mis on hädavajalikud selleks, et eelnõu oleks vähimalgi määral mõistlik,» lausus ta ja lisas, et veel põhjalikumalt tuleb komisjon muudatuste juurde pärast esimese lugemise lõpetamist.
Allikakaitse eelnõuga tegelevasse õiguskomisjoni töörühma kuuluvad lisaks komisjoni liikmetele esindajad justiitsministeeriumist, ajakirjanike liidust, Avaliku Sõna Nõukogust, ringhäälingute liidust, rahvusringhäälingust, ajalehtede liidust ja uudisteagentuurist BNS.