Iga kaheksas jalgrattaõnnetus juhtub jalakäijate ülekäigurajal

Jalgrattaur jalakäijate ülekäigurajal. Foto on illustreeriv. Foto: Peeter Langovits

Pärast liiklusseaduse muudatuste jõustumist on viimase kolme aasta jooksul juhtunud iga kaheksas inimkannatanutega jalgrattaõnnetus jalakäijate ülekäigurajal, selgub politsei- ja piirivalveameti analüüsist.

1. juulil 2011 jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis lubavad muu hulgas ratturitel liigelda kõnniteel ja ületada jalakäijate ülekäigurajal teed ilma ratta seljast maha tulemata.

Alates uue liiklusseaduse kehtimahakkamisest, 1. juulist 2011, kuni tänavu 19. augustini on jalgratturitega juhtunud kokku 555 liiklusõnnetust, neis hukkus 24 ja sai vigastada 522 jalgratturit. Samuti sai jalgratturi osalusel juhtunud liiklusõnnetustes vigastada 15 jalakäijat, kolm kaassõitjat jalgrattal ja üks rulluisutaja.

Selle aja jooksul on reguleerimata jalakäijate ülekäiguradadel juhtunud jalgratturitega 53 ja fooriga reguleeritud ülekäiguradadel 16 õnnetust. Ülekäiguradadel on selle aja jooksul hukkunud kaks jalgratturit, neist üks fooriga reguleeritud ja teine reguleerimata ülekäigurajal.

Kõige rohkem juhtub jalgratturitega õnnetusi tavalisel teel, selliseid õnnetusi on kolme aasta jooksul juhtunud 268. Liiklusmärkidega reguleeritud ristmikel on ratturitega juhtunud 147, fooriga reguleeritud ristmikel 32, liiklusmärkideta ristmikel 20, jalgratta tee ristumisel muu teega 16 ning ühissõiduki peatuskohas kolm õnnetust.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul  unustavad jalgratturid sageli, et neil ei ole jalakäijate ülekäigurajast üle sõites eesõigust.

«Kuigi liiklejad näivad teadvat enda õigusi ja kasutavad neid, siis pahatihti unustatakse õigustega kaasnevad kohustused. Ülekäigurajale peab rattur siiski andma teed sõidukile ning veenduma enda ohutuses. Kokkupõrke tagajärjel on kannatanuks alati nõrgem pool ning liiklusreeglite järgimine ja tähelepanelikkus liikluses peaks ohuolukorrad ära hoidma,» märkis Tänak.

Politsei- ja piirivalveamet on täheldanud, et pärast liiklusseaduse muudatuste jõustumist, mis lubab jalgratturid kõnniteedele, on sagenenud jalakäija ja ratturi kokkupõrked kõnniteel.

«Liiklusseaduses on küll sätestatud, et jalakäija vahetus läheduses võib rattur sõita vaid jalgsi liikujaga samal kiirusel ning jalakäijat ohustada ei tohi, siis paraku näeb seal jalakäijaga samal kiirusel liikuvaid rattureid üsna harva,» tõdes Tänak.

Ta tõdes, et liiklusohutuse võtmeks on kahtlemata kõigi liikluses osalejate koostöö ja teineteise märkamine. Positiivne on Tänaku sõnul see, et jalgratas on muutumas liikluspildis tavaliseks, mistõttu nendega arvestatakse ning neid märgatakse.

«Märkamise poole pealt saavad aga ratturid ise väga palju ära teha, kasutades erksavärvilisemaid riideid, pimedamal ajal helkurvesti ning rattatulesid. Ka kiivri kandmine võiks olla pigem elementaarne harjumus kui tüütu kohustus, sest kiivri kasutamine võib õnnetuse või kukkumise korral päästa inimest raskematest vigastustest. Samuti on elementaarse turvavarustuse ja hoolika ratturi tegutsemine eeskujuks lastele, kes tihti täiskasvanu käitumismalli üle võtavad,» lausus Tänak.

Ta lisas, et kindlasti on ohutu jalgrattakultuuri kujunemisel suur roll ka ratturitega seotud infrastruktuuril. Tänaku sõnul peab rattur ennast liikluses turvaliselt ja kindlalt tundma, kindlus aga ei tohiks seejuures kanduda üle liigsele uljusele.

«Ratturile annab kindlust arusaamine liikluskorraldusest, kehtivate reeglite tundmine ja ka teiste liiklejate käitumise mõistmine ja nendega arvestamine. Samuti on oluline ka jalgrattateede ja -radade olemasolu, mis julgustaks õiges kohas ja nõuetekohaselt liiklema,» ütles Tänak.

Sel aastal on 126 ratturiga juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjel saanud viga 125 ning hukkunud üks rattur. Mullu samal ajal jättis õnnetuste tagajärjel elu kuus ning sai viga 110 jalgratturit.