/nginx/o/2009/10/20/253777t1hfb59.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas nentis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse heakskiidu saanud uus keeleseaduse eelnõu peaks tagama selle, et Eesti igas nurgas saab häbi tundmata suhelda eesti keeles.
Lukas: uus keeleseadus peaks eesti keele tegema igas riigi nurgas suhtlemiskeeleks
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
19. august 2010, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleseaduse eelnõu on Lukase sõnul sisuliselt väga tähtis, kuid tema tegemine protsessina oli samuti nauditav.
Lukase sõnul peaks uus keeleseadus tagama, et see keel, mida kasutatakse ja millega inimesed kokku puutuvad, oleks korrektne. «Keel areneb kogu aeg ja samuti ümbruskond ja need suhted, mis keele kasutamist tingivad või sellele raami annavad,» nentis Lukas ja lisas, et senine seadus pärines 1995. aastast ning seda oli muudetud 17 korda.
Valitsuse heakskiidu saanud uues keeleseaduse eelnõus on lahti kirjutatud ka selliseid valdkondi, mida vanas seaduses ei olnud. Samas on kehtestatud hea tava normid valdkondadele, mis seni olid liigselt reguleeritud. Nii näiteks on uues seaduses toodud ära hea tava reeglid meedias kasutatava keele kohta.
Lisaks tõuseb Lukase sõnul keelenõukogu tähtsus.
«Sisulises plaanis on kõige olulisem eesti keele rolli tõstmine ühiskonnas ja selle rolli läbi kirjutamine,» tõdes Lukas.
«Kui me teame et eesti keel on riigikeel, siis sellest on vähe,» arvas minister. Lukas lisas, et ajakirjanduses on väidetud, et uus seadus vähendaks Ida-Virumaal eesti keele rolli ning nimetas seda seisukohta provokatiivseks. «Eesti keele roll fikseeritakse nii, et seda on võimalik järgida. Omavalitsustes ka Ida-Virumaal eesti keele roll tõuseb.»
Nii peavad uue seaduse alusel näiteks ametnikud intervjuusid andma meedias eesti keeles. Samuti peavad ettevõtted enda kohta informatsiooni jagades tagama, et see oleks ka eesti keeles tehtud.
Samuti peab poliitiline välireklaam tulevikus olema eesti keeles või eesti keelde dubleeritud.
«Tulevikus on reeglid täpsemad ja inimesed ei peaks end riivatuna või solvatuna tundma eesti keelt kasutades. Eesti keel peaks olema selle seaduse abil kõigis maanurkades peamine suhtlemiskeel,» avaldas Lukas lootust.