Kui varem võisid kooli kirjandusetunnid ja kodune lugemine jätta õpilasele mulje, et kirjandus on midagi elitaarset ja kohustuslikku, mis tuleb lihtsalt ära teha, siis järgmisest aastast käiku minev kirjanduse ainekava üritab raamatud noortele taas paeluvaks muuta.
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Kaja Sarapuu hinnangul on uue ainekava suurimaks plussiks, et gümnaasiumis on rohkem rõhku pandud tänapäeva kirjandusele ja õpetada saab žanriliselt ehk enam ei pea alustama kõige vanematest teostest ning liikuma uuema poole.
Nii järgnes vanasti Mihhail Bulgakovi romaanile «Meister ja Margarita» näiteks Fjodor Dostojevski teos «Kuritöö ja karistus», kuid nüüd võib Bulgakovile järgneda hoopis mõni Harry Potterist jutustav raamat, et žanri tänapäevaga siduda.
«Õpilastele võis varem jääda mulje, et kirjanduse lugemine on eliidi lõbu, kuid tänapäeva kirjandus kõnetab noori rohkem,» selgitas Sarapuu. «Kirjandus muutus õpilastele kuidagi kaugeks ja muudatustega püütakse tõlgendamist, mis on lugemise juures oluline, lihtsamaks teha.»
Mitu muudatust
Lisaks tähendas vanema kirjandusega alustamine ja uuema poole liikumine, et kooliaasta lõpuks alati sinnani ei jõutudki või pöörati uuematele teostele vähem tähelepanu, sest õpilaste mõtted olid juba lõpetamise või eksamite juures.
Kirjanduse uue ainekava töörühma juhtinud ning Tartu Herbert Masingu kooli keele ja kirjanduse õpetaja Andrus Orgi sõnul ongi suuremateks muudatusteks gümnaasiumis toimuv žanripõhine õpe, valikuid võimaldav ja uuendatud soovitatud kirjanduse nimekiri ning see, et kirjandust hakatakse põhikooli viiendast klassist õpetama eraldi ainena.
Kirjanduse õpetamist eraldi õppeainena tõstab esile ka Sarapuu, kelle sõnul olid kirjandusõpetajad seda muudatust ammu taotlenud.
«Kirjanduse kaudu on hea teha väärtuskasvatust ja esile tõsta muidki positiivseid nähtusi,» sõnas Sarapuu. «Muudatus näitab, et kirjandust kui kunstiliiki väärtustatakse.»
Väärtustatakse õpilast
Orgi sõnul jäi praegu kehtiv kirjanduse ainekava liiga ainekeskseks ega toetanud piisavalt õpilase lugejaoskuste arengut, teksti analüüsi ja tõlgendamise oskusi. Orgi sõnul soovitakse uue ainekavaga saavutada, et kirjanduse õppimisel väärtustataks ennekõike õpilast ja tõstetakse esile tema arvamust ja vaatenurka.
«Tähtis on suunata õpilasi rohkem analüüsima iseenda ja kirjanduse suhet,» rõhutas Org.
Tema sõnul saaks õpilased seda tehes paremini aru, et kirjandust saab mõista ja mõtestada oma kogemuste ja elamuste kaudu, ilma et peaks iga kord süüvima autori elukäigu kurioosumitesse või tundma faktitihedat kirjandusloolist konteksti.
Samuti loodetakse uue lähenemisega tekitada koolinoortes taas huvi lugemise vastu.
«Et lugemine ei oleks mingi nišš või veidravõitu harrastus,» täpsustas Org. «Kirjandusõpetus võiks õpilase jaoks muutuda isiklikumaks ja elulisemaks – see on vastutusrikas väljakutse kogu meie koolisüsteemile.»
Samuti keskendutakse uues ainekavas senisest rohkem tekstide lugemisele ning keskmes on ilukirjandusteksti ja lugeja dialoog.
Kirjanduse uue ainekava järgi hakkavad koolid esimesi klasse õpetama järgmisest aastast, hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks peavad uuele ainekavale üle minema kõik klassid.