Tööandjad tõmbavad alampalga tõusule pidurit

Foto: Pm

Kuigi läbirääkimised ametiühingutega pole veel alanudki, jääb paaril viimasel aastal teoks saanud paarikümneprotsendine alampalga tõus tööandjate sõnul eeloleval aastal vaid unistuseks.

Põhjuseks on praegune majandusseis ja rahandusministeeriumi eelmisel nädalal avaldatud prognoos, mis tõmbas varasematele optimistlikele kasvuootustele kriipsu peale.

Ehkki ka riik on võtnud järgmiseks aastaks tehtud arvutuste aluseks üle 5000 krooni suuruse alampalga, ei tule tööandjate sõnul nii suur summa kõne allagi.

«5000 kroonini ei kerki see (alampalk – toim) kohe kindlasti mitte,» teatas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. «Võib-olla viieprotsendiline kasv oleks veel vastuvõetav. Kui lähtuda tervest mõistusest, siis oleks alampalga kasv elukalliduse tõusuga ühes astmes,» pakkus Kriis.

Tasakaalustamise aeg

Rahandusministeeriumi prognoos pakub järgmiseks aastaks kuueprotsendilist hinnatõusu, mis tähendab, et alampalk kerkiks praeguselt 4350 kroonilt 4600–4700 kroonile.

Kriisi sõnul on alampalk järginud seni keskmise palga dünaamikat ja kasvas mullu isegi kiiremas tempos. «Kui aga tööturul on näha, et koondamiste arv kasvab, siis tuleb üritada leida selline kokkulepe, mis ei tekitaks täiendavaid koondamisi,» tõdes ta.

Rõiva- ja tekstiililiidu juht Meelis Virkebau märkis, et suurema osa ettevõtete jaoks oleks vastuvõetav ka 5–10 protsendi vahele jääv alampalga kasv. «Sel juhul peaks olema hundid söönud ja lambad terved,» viitas Virkebau nii tööandjate kui ka ametiühingute huvidele.

Virkebau sõnul sundis viimase paari aasta majandusseis ettevõtjaid palku nii palju tõstma, et tootlikkus pole sellele järele jõudnud. Nüüd on aeg hakata olukorda tasakaalustama.

«Tegelikult ju alampalga saajaid polegi õieti. Aga proportsioonid lihtsa ja keerulise töö tegijate vahel peavad olema paigas. Kui alampalk tõuseb, kerkib kõige lihtsama töö tegijate palk, aga see ei tiivusta inimesi järgmisele tasemele püüdlema,» selgitas Virkebau tagamaid.

Ametiühingud teatasid, et kuulutavad uue soovitava alampalga summa välja alles ülejärgmisel nädalal.

Enne tahetakse aga kuulata kõikide liikmete arvamust ja uuritakse rahandusministeeriumi prognoosi.

Ühes ollakse siiski kindlad: alampalk peaks tõusma kiiremini kui keskmine palk. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab see järgmisel aastal 7,5 protsenti.

5000-kroonise alampalga eest olid ametiühingud juba mullu augustis valmis võitlema, mõni aeg hiljem asuti läbi rääkima 4500-kroonise miinimumtöötasu üle. Kokkuleppele jõuti 2007. aasta lõpus siiski 4350 krooni suuruses alampalgas. Veel mullu oli alampalk vaid 3600 krooni.

Ametiühingujuhi Harri Taliga sõnul arvestavad nad praegu küll sellega, et ettevõtete olukord on pingeline, aga inimesed ei tohi kannatada. «Kallinenud toit ja eluasemekulud mõjutavad enim just väikesepalgalisi,» märkis Taliga.

Täpne arv teadmata

Kui palju alampalga saajaid Eestis on, ei oska Taliga sõnul keegi öelda, sest ametlikku statistikat ei ole. «Kui vaatame maksuameti andmeid, siis eelmise aasta esimesel poolaastal oli 3600 krooni (mullune alampalk – toim) saajaid isegi 100 000 ja mõnes kuus 120 000,» rõhutas ametiühingujuht.

«Seal võis olla neid, kes olid haiged või puhkusel või kes töötasid poole kohaga, aga neid arve vaadates on näha, et alampalga saajaid ei ole kuus protsenti, nagu väidab statistikaamet, vaid tunduvalt rohkem,» jätkas Taliga.

Tema sõnul on Eestis jätkuvalt palju ka neid, kelle põhipalk on riiklik alampalk, millele makstakse juurde lisatasu või läbimüügitasu.

Kriis on nõus, et alampalk mõjutab Eestis ühel või teisel moel jätkuvalt üsna paljusid töötajaid.

«Aga kui alampalk kerkib, siis nihutab see ka kõiki kõrgemaid palgatasemeid,» märkis Kriis. «Kaudne mõju on kindlasti suurem kui otsene mõju. Arvan, et otseselt mõjutab see paarikümmend tuhandet töötajat. Mitte rohkem.»