Võimuliidu kuue poliitiku eileõhtune arutelu ei andnud ühtegi lahendust eelarvekriisist väljatulekuks – vastuolude tõttu lükkus ammuoodatud otsuste tegemine taas edasi.
Võimuliidul jäi eelarveummikust pääsetee leidmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terve suve väldanud erakorraliste koosolekute jada saab jätku täna, mil valitsus asub oma kabinetiistungil 2009. aasta riigieelarves puuduvatele miljarditele kroonidele katet otsima.
«Me ei teinud põhimõttelisi otsuseid, kuid enam pole ka suuri põhimõttelisi erimeelsusi. Aga seni, kuni pole kõiges kokku lepitud, pole milleski kokku lepitud,» tunnistas Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna hilisõhtul.
«Esimest korda oli laual Ivari Padari paber, kus eelarve oli nullis ehk tasakaalus. Seal on asju, mis meeldivad ja mis mitte,» märkis Tsahkna, lootes, et ministrid suudavad täna riigi tulude poole lukku lüüa. Teatud asjad jäävad pärast seda ilmselt veel 200–300 miljoni krooni osas settima.
Seejärel tuleb hakata tulusid ja kulusid «klapitama» ning leida vahendeid juurde sotsiaalvaldkonnale, haridusele ja sisejulgeolekule, mille eelarve on praegu kõige karjuvamas seisus.
«Siin on teatav puhver. Ma näen, et on võimalik teha vähem halvemaid valikuid,» lausus Tsahkna. Positiivseks pidas ta seda, et Stenbocki majas ei kerkinud kordagi küsimus panna kokku puudujäägiga eelarve. Tsahkna väitel on otsuste tegemiseks käes viimane hetk. Valikud on jätkuvalt rängad.
Lisaks tulumaksureformi peatamisele ootavad otsuseid automaksu kehtestamise ja käibemaksu tõstmise ettepanekud. Kui kõik senised soodusmäärad peaksid kerkima viielt protsendilt 18 protsendile, tooks see eelarvesse 1,2 miljardit krooni, millest 300 miljonit krooni tuleb küll tasuda haigekassal, kes maksab kinni osa ravimite hinnast.
Võimalik hinnatõus tabaks valusaimalt pidevalt ravimeid kasutavaid kroonilisi haigeid ja eakaid. Raamatute kõrgem maksustamine annaks juurde 20 miljonit krooni. Poliitikud teavad aga hästi selle sammu väga halba märgilist tähendust.
Vaidlused jätkuvad ka teatripiletite ja ajakirjade-ajalehtede maksutaseme üle. Maksus täismäära kehtestamine annaks eelarvele 75 miljonit krooni. Osa võimuliitlasi kardab, et see nõrgestab ajakirjandust.
Eilses Postimehes manas valitsuse üks siseopositsionääre, IRLi poliitik Taavi Veskimägi võimalikku «eelarvelise tegevuse pankrotti».
«Valitsus eelarvet kokku ei saa. Peaminister mängib ajasurvele, mingi formaalne dokument antakse riigikogule üle. Tegelik riigieelarve koostamine tuuakse riigikokku, peaminister distantseerib end retoorikaga, «see on parlamendi pädevus, me teeme nagu parlament»,» kirjeldas Veskimägi üht edasist stsenaariumi. «Lõpuks tuleb 2009. aasta eelarve osas kokku mingi käkerdis, keegi ei vastuta.»