Kuigi nn kohustuslik kirjandus on koolis mõeldud selleks, et laps need raamatud ise läbi loeks, on leidlikumad õpilased avastanud uue mooduse – hoopis lihtsam on raamatut ju internetis kuulata.
Lapsed eelistavad raamatuid lugemise asemel kuulata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii avastas 11-aastane Rasmus enda jaoks eelmisel aastal internetis ringi kolades Vikerraadio kodulehe. Oma suureks rõõmuks leidis ta, et nii mõnedki raamatud, mida õpetajad on palunud läbi lugeda, ripuvad seal järjejuttudena üleval. «Ma kuulasingi neid järjejuttudena,» rääkis Rasmus.
Andrus Kivirähki «Sirli, Siim ja saladused» oli üks raamat, mida Rasmus Vikerraadiost Sepo Seemanni esituses kuulas. «Rohkem ma ei mäletagi, mis ma sealt kuulasin. Mõned raamatud, mida ma netist ei leidnud, ikka lugesin läbi ka. Nii palju kui jaksasin,» sõnas Rasmus.
Kuulata on lihtsam
Voodis pikutades kuulata on poisi sõnul meeldivam kui lugeda. «Kuulamine kaua aega ei võtnud, sest need jutud olid lühikesed, aga pidin kaks korda kuulama, et meelde jääks,» rääkis Rasmus. Rasmuse õpetaja ei tea, et poiss lugemise asemel raamatut hoopis kuulas, ja noorhärra ei soovinud, et ta sellest ka teada saaks, ning palus oma täisnime ajalehes mitte avaldada. «Ema muidugi ütles, et talle see väga ei meeldi,» tõdes poiss häbelikult.
Rasmuse ema Kairi ütles, et selline tegevus on tõesti taunitav. «Lugemine tuleb meil suurte raskustega, aga ma ikka loodan, et pikapeale hakkab see talle meeldima,» rääkis ema lootusrikkalt.
Kui paljud lapsed eelistavad nagu Rasmuski raamatuid pigem kuulata, siis Gustav Adolfi gümnaasiumi 9. klassi õpilasele Pille-Riin Uslerile (14) meeldib rohkem lugeda. «Seda ma ei ole kuulnud, et meie klassis niimoodi raamatuid kuulatakse,» rääkis Usler. «Mina eelistan niikuinii lugemist ja kuulamise peale pole isegi tulnud,» sõnas Usler. Viimati luges ta Victor Hugo romaani «Jumalaema kirik Pariisis» ja Jerome David Salingeri «Kuristikku rukkis».
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Kaja Sarapuu sõnul ei saa keelata, et keegi kuulab seda teksti või raamatut, mida ta peaks tegelikult lugema. «On ju ka vanemaid, kes oma lastele raamatuid ette loevad,» rääkis Sarapuu. Aga kohustusliku kirjanduse eesmärk on ikkagi, et lapse fantaasia hakkaks tööle.
Muret veel ei valmista
«Eks maailm liigubki selles suunas (audioraamatute poole – toim) ja ma üritan kahe jalaga maa peal olla – kätt sunniviisiliselt ette panna ei saa,» sõnas Sarapuu. Noorte seas leviv komme raamatuid pigem kuulata Sarapuu sõnul talle esialgu veel suurt muret ei tekita.
Miinimumprogrammiks on koolis üks teos õppeveerandis. «On ka neid, kes loevad tunduvalt rohkem raamatuid, ja ma üritan mittelugejaid nende õpilaste läbi ikka innustada,» rääkis Sarapuu.
Samas vanemate õpilaste kohustusliku kirjanduse audioraamatutena salvestamist peab Sarapuu heaks ideeks. «Kohustusliku kirjanduse vastu tekib ehk suurem huvi,» leidis ta. Aasta alguses kirjutas Eesti Päevaleht, et kolm tudengit – Margus Koger, Markus Lausmaa ja Arvet Bärg – algatasid kohustusliku kirjanduse raamatute salvestamise idee. Sarjast esimesena pidi valmima Aleksandr Puškini «Jevgeni Onegin», millele annab hääle Märt Avandi.
Ei pea lugema
Kuuldemängud
Vikerraadio kodulehel:
• Vennad Grimmid «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi»
• A. H. Tammsaare «Põrgupõhja uus Vanapagan», «Kõrboja peremees»
• A. de Saint-Exupery «Väike prints»
• A. Tšehhov «Kirsiaed»
• L. Koidula «Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola»
• N. Gogol «Revident»
• O. Luts «Kevade»
• W. Shakespeare «Romeo ja Julia»
Heliraamatud:
• E. Raud «Sipsik»
• L. Carroll «Alice imedemaal»
• A. Lindgren «Vahtramäe Emil», «Bullerby lapsed», «Väikevend ja Karlsson katuselt»
• F. H. Burnett «Väike lord Fauntleroy»
• A. Puškin «Jevgeni Onegin»
• A. Kivirähk «Rehepapp», «Sirli, Siim ja saladused»
Allikas: PM