President Toomas Hendrik Ilves nimetas tänast päeva, kui Harjumaal Ämaris avati NATO õhuväebaasi lennurada, nii sõjalise kui ka poliitilise tähtsusega sündmuseks.
President: Ämari lennubaas näitab NATO liitlaste solidaarsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmajoones loob see riigipea sõnul kriisiolukorra tekkides senisest märksa parema võimaluse liitlasvägede ja nende varustuse Eestisse toomiseks. Ilvese sõnul on Eesti-suguse väikeriigi puhul selge, et tõsise sõjalise kriisi olukorras vajame liitlaste abi.
«Ja selge on ka see, et parimagi tahtmise korral pole võimalik seda abi osutada, kui puudub vajalik infrastruktuur,» selgitas ta. «Olgem ausad, tänaseni on olnud meie võime õhutranspordiga saabuvat liitlaste abi vastu võtta väga piiratud.»
President rõhutas ka, et 2012. aastast, kui Ämari lennubaas lõplikult valmib, on NATO käsutuses üks meie piirkonna moodsamaid õhuväebaase, mis kindlasti aitab kaasa alliansi õhuturbemissiooni efektiivsusele.
Ilves tõstis ka esile, et NATO tasus projekti maksumusest ligikaudu 35 protsenti, mis on väga tõsiseltvõetav summa, arvestades, et projekti kogumaksumus on üle miljardi krooni.
«See näitab, et NATO liitlased saavad aru, et uute liikmesriikide julgeoleku kindlustamine on kogu allianssi seisukohast oluline,» sõnas ta.
Ämari lennubaasi rekonstrueeritakse alates 2008. aastast, et baas oleks vajaduse korral võimeline võtma vastu liitlasvägede transpordilennukeid ning toimima õhuturbehävitajate baasina.
Ämari lennubaasi uuendamine on kaitseministeeriumi seni kalleim ehitusprojekt, mis läheb kokku maksma 1,17 miljardit krooni, millest kolmandik tuleb NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.
Tänaseks on NATO kaasrahastamisel Ämaris valminud lennuliiklusala, samuti hoolduskompleks ning kütuserajatis.
Täieliku tegutsemisvalmiduse saavutab lennubaas 2012. aastal pärast navigatsioonisüsteemi ja administratiivala rajamist.