Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul peab valitsus eelarvet koostades kulusid kärpima, mitte aga makse tõstma, sest viimane vähendab Eesti usaldusväärsust ja lükkab eurot ainult edasi.
Eesti Panga juht Andres Lipstok: riigil on kulude kärpimiseks ruumi küll
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas käibemaksu on õige tõsta ja mida see Eesti majandusele tähendaks?
Esimene ja kõige lihtsam vastus on see, et maksudega ei mängita. Ei ole nii, et täna tekib idee ja homme kohe tõstame. Majanduses avaldab see kõigile halba mõju. Lisaks annab see Eestist välja signaali kui väiksest tõmblevast riigist, kes ei tea õieti, kuhu poole oma maksupoliitikaga hoida.
Kas mängida ei tohi kõigi või ainult käibemaksuga?
Absoluutselt kõigi maksudega. See on selge sõnum turuosalistele, et riik ei tea, mida ta saada tahab. Iseenesest ei ole maksutõusus midagi keelatut, aga see peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja põhjendatud. Ja selge peab olema, milline on selle tulem.
Mis see halb mõju on?
Halb mõju on see, et läheb välja signaal, et meil puudub selge maksupoliitika. Et otsustajad ei tea, mis hetkel midagi teha tuleb.
Investorid muutuvad seepeale ettevaatlikuks, sest neil pole kindlust, ning samamoodi muutuvad ebakindlaks lihtsad inimesed. Inflatsioon püsib kõrge, majandus ei arene loodetud tempos ning usaldus riigi vastu kahaneb.
Mida peaks valitsus tegema, kui kulud ületavad tulusid?
Praegu ei ole veel selge, millega valitsus ikkagi riigikogu ette läheb. Meie kui keskpanga jaoks on oluline, et see eelarve oleks tasakaalus. Tasakaalu viimiseks vajalikud sammud peaks aga olema sellised, mis majanduse jätkusuutlikku arengut toetaks ega tekitaks uusi probleeme.
Kui vaadata eelarvele endale otsa, siis on rahandusministeeriumi prognooside alusel nominaalne majanduskasv järgmiseks aastaks kaheksa protsenti. Samal ajal kasvab eelarve kulude pool 10 protsenti. Järelikult on kulude kasv planeeritud üle tulude kasvu.
Seetõttu võiks kuludele küll uuesti otsa vaadata. Kas need kõik ikka on sellises mahus vajalikud ja seda kohe järgmisel aastal.
Kuidas saab selline segadus kesta veel täna, kui riigieelarve peaks kohe valmis olema?
Eks see õige ole, et eelarve valmis saamiseni on paganama vähe aega. Vähemalt selle kuupäevani, mis valitsus ise on välja öelnud.
Ja selles faasis peaks juba käima lõppviimistlus, mitte põhimõtteliste otsuste üle kemplemine. Uudised selle kohta jõuavad ka riigist välja ja see ei ole küll asi, mida saavutada tahaksime.
Olete endine poliitik ja tunnete kõiki praeguseid vaidlejaid. Kas neile vähemalt õhtuse õllelaua taga ei saa öelda, et lõpetage nüüd ära?
Üks vastus on see, et ma olen täna Eesti Panga president ning keskpank ja valitsus peavad olema teineteisest sõltumatud. Meie rääkimine peab olema kantud meie eesmärkidest, mis on finants- ja hinnastabiilsuse tagamine. Aga eks Eesti on pisike ja kõik tunnevad kõiki ning eks selle tõttu ole ka seda tehtud.
Kas praegu on valitsus keskendunud vaid tulude hankimisele, mitte kulude kärpimisele?
Distantsilt on seda raske hinnata. Kindlasti käib praegu eri ideede väljakäimine ja nende üle arutamine.
Keskpanga sõnum on väga selge – tuleks veel kord üle vaadata kulud. Ja kindlasti tuleks tuleva aasta eelarve kontekstis vaadata ka natukene kaugemale, sest elu ei lõpe 2009. aastaga.
Kas keskpangal on valitsuse mõjutamise ka muud jõudu peale ütlemise?
Keskpanga seisukohad peab valitsus ära kuulama, nii ütlevad meie tegevust reguleerivad seadused. Meil ei ole jõudu, millega mingit hooba tõmmata.
Kas eurot lükkavad võimalikud maksumuudatused vaid edasi?
Kui rääkida Eesti finantsstabiilsusest kaugemas perspektiivis, siis peaks eurole üleminek olema peaeesmärk, kuid praegu on selle põhiline takistus inflatsioon. Kui tuludega mängima hakata, siis peaks sellel kõrval olema kõva matemaatika, et kuidas see inflatsiooni mõjutama hakkab.
Kui tõsta käibemaksu mingi protsendi võrra, siis loomulikult tähendab see kõigi kaupade kallinemist ja inflatsiooni tõusu. Aga kui praegu räägime, et see inflatsioon võiks taanduda kusagil 2010. ning hindamiskõlblikuks muutuda 2012. aastal, siis lükkame selle perspektiivi igal juhul edasi.
Valitsus on viimastel aastatel järjest tõstnud aktsiise ja hindu. Kas euro on tõsine eesmärk või on need vaid sõnad?
Seda ütleksin küll, et praegusel valitsusel on euro prioriteet. Paljusid asju, mida selle kohta rääkinud oleme, on kuulda võetud. Paljud aktsiisi tõstmised on selleks ka vajalikud olnud.
Mida keskpank ise selleks teeb, et tuleval aastal riigi kulud väiksemad ja tulud suuremad oleks?
Eesti Pank ja riigieelarve on seotud seeläbi, et maksame oma tuludest teatud osa riigikassasse. Panga eelarvesse ei saa me riigieelarvest sentigi. Oleme samasugune asutus nagu iga teine ettevõte siin riigis ja meie kulude planeerimine käib kokkuhoiu pilgu läbi.
Meie 2009. aasta eelarve tulude maht on väiksem kui sellel aastal. Meil on võimalik oma tegemisi nii planeerida, et kulusid kokku hoida.
Arvamus
Olari Taal
ettevõtja
Kui üldse maksudega mängida, siis ainus mõtlemisväärne idee on käibemaksu tõstmine. Aga seda peab vaatama kontekstis, mis saab edasi. Kui seda ainult üheks aastaks tõsta ja headel aegadel uuesti priiskama hakata, siis ei ole küll mõtet.
Inflatsioonile on maksutõusul igal juhul mõju, kuid praeguses olukorras võib see ühe aastaga ka sumbuda. Igal maksumuutusel on ju inflatsioonile mõju ning käibemaksu kergitamise puhul on seda võimalik lihtsamini prognoosida.
Võimulolijad jätsid oma ülbuses ja rumaluses kasutamata võimaluse 2007. aastal euro saavutada. Praegu püstitatud eesmärgile võtta euro kasutusele 2011. aastal, on iga maksutõus selgelt ohuks.
Kokku oleks kindlasti võimalik hoida, küsimus on tahtmises. Ma ei imestaks, kui praegune olukord viiks välja erakorraliste valimisteni.
Ahti Asmann
SEB juhatuse esimees
Käibemaksu lisamine peaks kasvatama inflatsiooni, vähendama tarbimist ning mõnes sektoris ka konkurentsivõimet. Minu silme läbi on see täiendava probleemi lisamine praegusesse majanduskeskkonda. Küsitavaks jääb, kas saavutatakse soovitud efekt ehk raha juurdekasv riigieelarvesse – tarbimise kahanemisel peaksid kahanema ka maksulaekumised.
Euro kasutuselevõtu kriteeriume on muidugi rohkem ning üksnes käibemaksu tõstmise mõju analüüsida on raske. Selge on aga see, et peaksime kasutama ära kõik võimalused inflatsiooni vähendada, sest pikaajaliselt kõrge inflatsioon kahandab nii Eesti majanduse konkurentsivõimet, kui ka teeb raskemaks eurole ülemineku.