Kultuuriministeeriumi järelevalvekomisjon kontrollis eramuuseumide kasutusse antud Eesti Tuletõrjemuuseumi museaale ning selgus, et pooled neist on väga halvas seisukorras.
Erakätesse usaldatud museaalid lagunevad
11. november 2010, 07:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheksast vanatehnikaklubi «Retrom» ning MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Selts kasutusse antud tuletõrjeautost neli on järelvalvekomisjoni hinnangul halvasti hoitud ja säilitatud, mille tulemusel on museaalid lagunenud ja läbi roostetanud. Üks tuletõrje-pumbaauto on suisa nii halvas seisukorras, et koosneb küüni seina äärde laotud üksikutest keredetailidest.
Vanatehnikaklubi «Retrom» juhatuse liige Valdu Välimäe rääkis Postimees.ee´le, et osa tuletõrjeautosid oli juba siis halvas seisukorras, kui nad need ligi 20 aastat tagasi said. «Me pole säilitanud neid halvemini, kui nad muidu kuskil metsa all oleksid säilinud,» märkis ta.
Välimäe kinnitusel on nad püüdnud museaale hoida nii hästi kui võimalik, kuid kuna raha selleks tuleb leida enda rahakotist, on võimalused piiratud. «Osasid sõidukeid on korduvalt üle värvitud ja kui arvestada, et ühe värvimise peale kulub umbes 25 000 krooni, siis saate isegi aru, et see pole odav lõbu,» rääkis Välimäe.
Mehe kinnitusel on nad korduvalt pöördunud erinevate asutuste poole, et leida ajaloolistele sõidukitele korralik varjualune, kuid seni pole lahendusi leitud.
«Ma olen olnud 40 aastat pritsumees ja tuletõrje ajalugu ning tuletõrjetehnika säilitamine on minu jaoks väga oluline. Oleme päästnud palju endisaegset tehnikat, korjanud seda prügimäelt ja kaevanud maa seest, korraldanud sadu näituseid, aga paraku on eramuuseumide rahalised võimalused piiratud,» selgitas ta.
Tuletõrjemuuseumi direktor Tiina Saksakulm rääkis, et vastavalt kultuuriministeeriumi ettekirjutusele püüavad nad hävimisohus tuletõrjeautod, mis on ligi 20 aastat eramuuseumides lageda taeva all seisnud, uuel aastal koostöös päästeametiga katuse alla toimetada. «Leiame kindlasti lahenduse, et autod edasi ei laguneks,» märkis ta.
Saksakulmi sõnul on tuletõrjemuuseumil kokku 21 ajaloolist sõidukit, millest kaheksa on eramuuseumide kasutuses.
Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul vastutab museaali eest selle omanik ning ajutiseks kasutamiseks võib seda teistele anda vaid juhul, kui muuseum on veendunud selle nõuetekohases hoidmises ja säilitamises. Kõne all olevad tuletõrjeautod anti tema sõnul eramuuseumidele enne uue muuseumiseaduse kehtima hakkamist ning museaalide deponeerimislepingud on aegunud.