/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2009/04/15/163959t1h1cf0.jpg)
Rigikohtu esimehe Märt Raski hinnangul on riigilõivud kohtusse pöördumiseks kõrged ja need võivad piirata isikutel oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist. Ka õiguskantsler Indrek Tederile on laekunud mitmeid avaldusi seoses liialt kõrgete riigilõivudega.
2010. aastal on õiguskantslerile laekunud mitmeid avaldusi seoses liialt kõrgete riigilõivude või muude kohtusse pöördumisega kaasnevate kulude ning menetlusabi võimalustega tsiviilkohtumenetluses, märkis õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik Postimees.ee’le.
Padrik nentis, et ühest seisukohta – kas riigilõivud on praegu liiga kõrged või mitte, ei saa öelda. Tema sõnul sõltub kõik konkreetsest kaebusest ja kontekstist. Padrik lisas, et riigilõiv ei tohi olla nii kõrge, et see hakkaks pärssima kohtusse pöördumise võimalust.
Õiguskantsler on omaalgatuslikult alustanud ka riigilõivude põhiseaduspärasuse laiemat analüüsi.
Riigikohtu esimees Märt Rask märkis intervjuus Postimehele, et riigilõivud, mis piiravad oma õiguste kaitseks isikutel kohtusse pöördumist, on üsna suured. Riigikohtu menetluses on mitu asja, kus kaheldakse kõrgete lõivude põhiseaduspärasuses.
Rask tõdes, et piirangud riigilõivu näol peavad olema, vältimaks pahatahtlikke ja alusetuid kohtussepöördumisi, aga need peavad olema mõistlikud.
Kõrged riigilõivud võivad viia ka selleni, et inimesed püüavad oma asjad klaarida ilma kohtuta, leiab Rask. Turu-uuringute ASi uuringust selgub, et Ida-Virumaal klaarib asju omavahel 20 protsenti vastanutest.
Justiitsministeerium lubas Postimees.ee’le oma hinnangu riigilõivude suuruse kohta anda homme.