Veapunkte soovitatakse jagada trahvi suuruse järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/03/09/328843t1hc35e.jpg)
Maanteeameti hinnangul tuleks liikluses kasutusele võtta veapunktisüsteem ja uurijate grupi arvates peaks liikluseeskirjade vastu eksijatele veapunkte jagama trahvi suuruse järgi.
Liikluskomisjon tutvus kolmapäeval Tallinna Tehnikakõrgkooli koostatud veapunktisüsteemi jätku-uuringuga, kus pakuti välja kolme rikkumisastmega veapunktisüsteem, mille maanteeamet sooviks Eestis kasutusele võtta hiljemalt 2015. aastaks.
Uuringu koostajate hinnangul võiks Eestis kehtima hakata süsteem, kus maksimaalseks veapunktide arvuks on 12 ja punkte jagataks vastavalt rikkumise raskusele: 6 punkti raskete, 4 punkti keskmiste ja 2 punkti kergete rikkumiste puhul.
Rikkumiste raskusastmetel tehtaks vahet määratava rahatrahvi suuruse järgi ehk suuline hoiatus kuni 50 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot) tähendaks kaht, 50-100 trahviühikut nelja ja üle 101 trahviühiku kuut veapunkti.
Kuigi rikkumiste veapunktid liidetakse aja jooksul kokku, ei säili punktid igavesti, vaid aeguvad vastavalt rikkumise raskusele kas ühe, kahe või kolme aastaga, misläbi ei peaks liikluseeskirjade vastu harva eksivad inimesed karistust kartma.
Reeglid pole kivisse raiutud
Sõiduauto juhtide õpetaja Johannes Pirita hinnangul tundub valminud projekt aga siiski liiga julm, sest näiteks kiiruskaamera vaateväljas saab piirkiiruse ületamise eest kohe 4 veapunkti ja kui seesama juht unustab end ka bussirajale, lisandub veel neli miinust, mis tähendab, et vaja on minna psühholoogilisele nõustamisele.
Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul tuleb soovitatud punktisüsteemi vaadeldes siiski meeles pidada, et tegemist on vaid uuringugrupi väljapakutuga, mis võib muutuda ehk kivisse pole midagi veel raiutud ja kõik on arutelu küsimus.
Samas toonitas Vane, et koostajad kasutasid teiste riikide kogemusi ja seetõttu on usutav, et kasutusele tuleb midagi sarnast.
Piritale teeb lisaks punktisüsteemi karmusele ka muret 12 punkti kogunud juhtide saatus, sest nemad peavad läbima juhtimisvõimekuse kontrolli, mis Euroopas maksab 600-850 eurot ja Eestis oli soovitatavaks hinnaks 200 eurot.
Vane hinnangul peab sellise nõustamise läbima tegelikult vaid murdosa juhtidest, kelle seas on näiteks süstemaatilised kihutajad või alkoholiga patustajad.
«See kontingent pole suur ja olgem ausad, et nendega peaks tõsisemalt tegelema,» nentis Vane.
Enne 12 veapunktini jõudmist on liikluseeskirjade vastu eksinud juhtidel aga võimalik rehabiliteerivas nõustamises osaledes enda punktisummat vähendada - selline võimalus on juhtidel, kellel on kogunenud kuni 5 veapunkti.
Veapunktide 6 ja enam korral suunatakse juht aga juba määratud nõustamisele, mille läbimisel veapunktide arv samuti väheneb.
Mis saab 12 või enam veapunkti kogunud juhtidega, on praegu veel lahtine, sest uuringu koostajad pakkusid välja kaks lahendust, kuid kindel on, et 12 punktini jõudnud liikleja peab minema nõustamisele ja läbima juhtimisvõimekuse kontrolli.
Kui suur osa nõustamisest on psühholoogiline või pedagoogiline, pole praegu veel samuti kirja pandud.
Otsustatakse aprillis
Küll aga on selge, et niipea veel midagi ei muutu, sest kolmapäeval kogunenud komisjon veapunktisüsteemi osas otsust vastu ei võtnud ja nüüd tuleb oodata 27. aprillini, kui liikluskomisjon uuesti koguneb, sest siis sõnastavad oma seisukoha kuus komisjoni kuuluvat ministeeriumit.
«Meie seisukoht on, et peame seda teed mööda edasi minema ja rakendama, kuid eks paistab, mis edasi saab,» sõnas Vane. «Seni on enamik liiklusohutusega tegelevaid inimesi öelnud jah.»
Vane toonitas, et kui järgmisel kohtumisel isegi otsustatakse veapunktisüsteemile üle minna, ei tähenda see, et süsteem kohe või isegi poole aastaga jõustuks, sest tegemist on pikema protsessiga, mis tekitab kindlasti ka ühiskondliku arutelu.
«Alla kahte aastat pole juttugi, teadupärast läks liiklusseaduse tegemiseks neli-viis aastat,» nentis ta. «See ei ole selline asi, mis sünnib kabinetivaikuses ja jõustub poole aastaga.»
ARVAMUS
Priit Heinsoo, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja
«Siseministeerium toetab kõiki algatusi, mis aitavad tõsta liiklusturvalisust ja säästa inimelusid. Samuti toetame me lahendusi, mis alternatiivina karistustele aitavad mõjutada inimesi hoiduma liikluseeskirjade rikkumisest.»