/nginx/o/2008/06/08/47666t1h1208.jpg)
Täna kinnitas Eestimaa Rahvaliidu juhatus Eesti regionaalhalduse uuenduskava, mis keskendub halduskorralduse sisulisele parandamisele, mitte pelgalt piiride muutmisele.
Rahvaliit: halduskorraldust tuleb sisuliselt parandada
/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
6. oktoober 2008, 19:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliidu regionaalhalduse uuenduskava järgi maakonnatasand tugevneb, maavalitsused reorganiseeritakse riiklikeks järelevalvebüroodeks ja omavalitsused arendavad senisest palju laiemat koostööd eelkõige maakonnatasandil koos selleks vajaliku tulubaasiga, millega tagatakse ka omavalitsuste ülesannete senisest parem täitmine, teatas Rahvaliit.
Uuenduskava lähtub põhimõttest, et kohalik demokraatia kindlustab inimestele võimaluse osaleda oma kodukoha elu arendamisel. Riigi halduskorraldus peab tagama ühiskonna turvalisuse ja riigi tõhusa toimimise igas Eestimaa paigas.
«Regionaalministri tõstatatud omavalitsusüksuste sundliitmine on sisuliselt argumenteerimata ega taga ka kulude kokkuhoidu,» ütles Eestimaa Rahvaliidu peasekretär Kajar Lember.
Rahvaliidu hinnangul tuleb keskvalitsuse regionaalhaldust teostava maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste liidu baasil luua avalik-õigusliku juriidilise isiku staatusega maakondlik juhtimistasand (maakondlik omavalitsusliit), millel on demokraatlikult moodustatud maakogu ja selle poolt valitav juht - maavanem.
Loodava tasandi ülesanne on korraldada kohalike omavalitsuste koostööd kohalike ja piirkondlike teenuste pakkumisel ning riiklike teenuste vahendamist ja osutamist. «Selliselt anname inimestele kindlustunde, et maakonnalinnas asuvate riigiasutuste likvideerimine ei muuda teenuste kättesaamist halvemaks,» märkis Lember lisades, et maakonna tegevuste koordineerimine maakogu kaudu ning maakondlike arenduskeskuste tõhusam kaasamine tagab ELi tõukefondide parema ja otstarbekama kasutamise.
Rahvaliidu hinnangul on Eesti haldussüsteemi peamine puudus liigne tsentraliseeritus, mis on võimu viinud ministeeriumide kätte ja muutnud Eesti tasakaalustatud regionaalse arengu sõnakõlksuks.
Eestimaa Rahvaliit peab oluliseks tugevdada kohalikku demokraatiat. «Avalik haldus peab olema hajutatud, et mitmekesistada huvirühmade juurdepääsukanaleid ja suurendada kodanike osalemist otsustamises. Avaliku halduse arendamise eesmärk on tõsta kodanike rahulolu, mis on avalike hüvede kvaliteedi mõõdupuu,» sõnas Lember.