Lapse tagasitoomiseks välisriigist esitatud taotluste arv on justiitsministeeriumi andmetel 2010. aastal kasvanud.
Rahvusvahelised lapseröövid on sagenenud
13. aprill 2011, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal esitas justiitsministeerium kümme taotlust lapse tagasitoomiseks välisriigist, Eestile esitasid teised riigid seitse sellist taotlust, teatas justiitsministeerium. Veel aasta tagasi olid vastavad arvud üheksa ning kaks.
Eesti esitas möödunud aastal taotluse kahe lapse tagasitoomiseks Saksamaalt, Soomest ja Suurbritanniast, ning ühe lapse tagastamiseks Hispaaniast, Itaaliast, Maltalt ja Türgist. Eestile esitasid omakorda lapse tagastamiseks kaks taotlust Rootsi ja Ameerika Ühendriigid ning üks taotlus tuli nii Suurbritanniast, Islandilt kui ka Soomest.
2009. aastal taotles justiitsministeerium kolme lapse tagasitoomist Suurbritanniast, kaht last küsiti tagasi Rootsist ja Soomest ning üht Hispaaniast ja Saksamaalt. Eestisse saabus samal ajal kahe lapse tagastamise taotlus Suurbritanniast.
«Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui üks vanem on teise nõusolekuta asunud lapsega välismaale elama,» selgitas justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja. «See, et laste tagastamise taotlusi meile iga aastaga üha enam laekub näitab, et inimesed oskavad ja julgevad oma õiguste eest paremini seista ning ei lepi kergekäeliselt sellega, kui nende laps nõusolekuta teise riiki viiakse.»
«Loodetavasti jõuame õigusteadlikkuses kunagi siiski ka sellise tasemini, kus lapsevanemad lahendavad hooldusõiguse ja külastusõiguse küsimused juba enne seda, kui üks neist lapsega võõrriiki lahkub – selline rahumeelne lahendus traumeerib kõiki osalisi kõige vähem,» lisas Laurendt-Hanioja.
Kui arvesse võtta ka külastus- ja hooldusõiguse taotlused ning varasematest aastatest menetluses olevad avaldused, menetleti möödunud aastal kokku 46 lastega seotud taotlust. Seda on 17 võrra rohkem kui 2009. aastal ning lausa 38 võrra enam kui 2007. aastal.
Alalise elukohariigi kohus määrab hooldusõiguse
Eesti on ühinenud 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi konventsiooniga. Selle konventsiooni toel saab lapsevanem, kes pole andnud teisele vanemale nõusolekut selleks, et tema laps riigist ära viiakse, taotleda lapse tagasitoomist. Konventsiooni eesmärk on tuua laps tagasi selleks, et kohus saaks arutada tema hooldusõigust ja elukohta puudutavaid küsimusi.
Juhul kui laps on Eestist minema viidud, saadab justiitsministeerium vanema avalduse alusel lapse tagastamise taotluse vastavasse riiki, kuid selle, kas laps tagastatakse või mitte, otsustab lõppastmes sealne kohus. Vastupidises olukorras – kui teine riik taotleb Eestilt lapse tagastamist – kontrollib justiitsministeerium taotluse õigsust ja püüab saavutada seda, et laps ja vanem pöörduksid tagasi senise elukoha riiki, ning kui see ei anna tulemust, edastab materjalid kohtule.
«Lapse tagastamine ei tähenda, et laps võetakse sellelt vanemalt ära, kes ta teise riiki viis. Lapsevanem naaseb koos lapsega alalise elukoha riiki ja alles sealne kohus määrab kindlaks hooldusõiguse,» selgitas Laurendt-Hanioja.