/nginx/o/2008/10/20/85250t1h41f7.jpg)
Kahe kohtuekspertiisi asutuse liitmisel loodud Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on kaotanud ja kaotab iga päevaga aina enam pädevust, sest oma ala tunnustatud spetsialistid, nende seas DNA-ekspert Anu Aaspõllu, on töölt lahkunud.
Ajud põgenevad kohtuekspertiisi instituudist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DNA-alal Eesti kriminalistikas revolutsiooni teinud geeniteadlane Anu Aaspõllu ja temaga koos kuus aastat tagasi uue DNA-labori ülesehitamist alustanud eksperdid Kadri Lagemaa ja Triinu Sillamaa on oma töösuhte Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga (EKEI) lõpetanud.
Nende järel läksid töölt veel kolm eksperdi kvalifikatsiooniga geenitehnoloogi ja üks eksperdikoolitust läbiv spetsialist. Seega kogu Tallinna DNA-labori juhtiv meeskond. Kuid nemad pole ainsad minejad.
Tühjad toolid on endast maha jätnud mitu peaeksperti teistestki osakondadest. Nende seas Anu Neuman, kell on suur kogemus mitmes ekspertiisivaldkonnas. Tema teene on ka nüüdisaegse keemialabori ülesehitus.
Uude instituuti ei läinud ka üle viis rahvusvahelise koolituse läbinud spetsialisti IT-ekspertiisigrupist. Hiljem lahkus sealt ka kuues ja viimane spetsialist.
Ent DNA- ja infotehnoloogiaekspertiis on kõikjal maailmas prioriteediks.
Kohtuekspertide tööst aimu saamiseks tasub vaid meenutada Märt Ringmaa kohtuprotsessi ja Tõnismäe säilmete tuvastamist. Mõlemas oli võtmeküsimus DNAs.
Inimestest sõideti üle
Kaks asutust – Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus (KEKK) ning Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo (EKEB) – ühendati EKEIks tänavu 1. jaanuaril. See oli valitsuse otsus.
Kuid nüüdseks on üheksa kuu vanusest instituudist peale Aaspõllu meeskonna ära läinud veelgi mitmed oma ala parimad asjatundjad. Näiteks Tiina Arm (peaekspert käekirja alal), Terry London (IT peaekspert), Tanel Nõmmeots (IT ekspert, KEKKi registri tarkvara autor), Reio Aare (kujutise ja hääleekspertiisi juht), Kristina Vasser (sõrmejälje peaekspert), Kristiina Raie (rahvusvahelisele projektile spetsialiseerunud ekspert-keemik).
«Lahkunud on ajud – kõige andekamad ja perspektiivikamad töötajad. Sellega on põhjustatud Eesti kohtuekspertiisile pöördumatut kahju,» kommenteeris Kaja Rodi, EKEI dokumendiosakonna juhataja ja töötajate usaldusisik.
Rodi sõnul pole küsimus niivõrd kahe asutuse ühendamises kui selles, kuidas seda tehti ja kelle huvides. Suurele osale KEKKi endistest töötajatest mõjus ühendamisprotsess Rodi väitel halvasti, sest inimestest lihtsalt sõideti üle, kuigi seda oleks saanud vältida targema ja paindlikuma juhtimisega.
«Aga ühendajad olid ise targad ega kuulanud kedagi,» rääkis Rodi. «Ka mitte politseiameti peadirektorit ega ühinemiskomisjonis personali riski kohta arvamust avaldanud rahandusministeeriumi spetsialiste.»
Aastail 2000–2002 muu-deti KEKK nüüdisaegse tipptehnoloogiaga ekspertiisiasutuseks. Seda tänu Euroopa Liidu rahale, KEKKi kollektiivi ning Soome ja Rootsi oma ala parimate spetsialistide-ekspertide entusiastlikule tööle.
Väliseksperdid hindasid PHARE projekti tulemusi kõrgelt, kuid jätkusuutlikkust silmas pidades hoiatasid, et tulevikus tuleb vältida ebasoovitatavaid organisatsioonilisi muutusi, kaadri voolavust ja ekspertiisitegevuse hajutamist.
«Praegu on kõik need kolm riskitegurit reaalsus,» osutas Rodi. Inimeste minekuotsuse taga on tema väitel ka EKEI uue juhi Üllar Lanno käitumine ja reageeringud.
«Kuigi kvalifitseeritud, oma tööle pühendunud personali lahkumine on igale organisatsioonile hävitav, püüab Lanno näidata olukorda suurepärasena,» sõnas Rodi. «Kui seni olen kuulnud ekspertiisiasutuste juhtide suust, et kvaliteet on tähtsaim, on Lanno keskendunud n-ö tootlikkuse tõstmisele.»
KEKKi endise juhi, EKEI praeguse halduse asedirektori Rene Vihalemi sõnul tuli häda ilmsiks siis, kui Aaspõllu esitas lahkumisavalduse, mille puruks rebimata jätmist ta kahetseb siiani. Vihalemi sõnul pole kahtlustki, et pädeva eksperdi minek on suur kaotus, kuid tööd tuleb edasi teha, sest asendamatuid pole ja Aaspõllu peale kogu laborit üles ehitada oli vale.
Lanno kiitis Aaspõllut taevani, rääkis uute inimeste edukast värbamisest ja näitas EKEI arvukaid edetabeleid. Kuid ta mainis ka Aaspõllu ambitsioonikust. Et Aaspõllu kandideeris EKEI direktoriks, kuid valiti tema. Ka jäi Aaspõllu ilma ühest asedirektori kohast.
«No Vihalem pidi ometi ka väärilise koha saama, et oma teadmisi edasi anda,» selgitas Lanno. Tema järeldusel oli Aaspõllu mineku põhjuseks rahuldamata jäänud juhtimisambitsioon ja «elutöös pettumine». Süüdi olevat selles aga riik, kes otsustas ekspertiisiasutused ühendada.
Kuid miks kohtuekspertiisinduse uustulnuk Lanno siis ise eksperdi ja teadustöö kogemusega Aaspõllu kasuks EKEI kui teadussuunitlusega ekspertiisiasutuse direktori kohast ei loobunud?
«Mina või?» ei saanud Lanno kohe küsimusest aru. «Kui ma võtsin endale eesmärgi (järelikult oli otsus valida Lanno tehtud enne EKEI direktori konkurssi – toim) asutused ühendada, oleks tundunud koomiline, kui oleksin viimasel hetkel oma kohast loobunud.
Nagu lahkuksin uppuvalt laevalt või oleksin milleski pettunud. Minu eesmärk oli teha sellest asutusest meie tugeva meeskonnaga piirkonna kõige esinduslikum, parim. Et ehitame uue maja, näitame lätlastele, leedukatele, soomlastele, rootslastele, et Eesti riik pole mannetu. Vastupidi – me teeme suuri asju, tulge imetlege!»
Rohelised kohatäitjad
Aga KEKKi imetleti juba niigi. Äkki tegi hoopis Lanno EKEIst uppuva laeva, kust ajud põgenevad? Väikeses riigis on rahvusvahelisel tasemel kohtuekspertiisi tagamine politseile, prokuratuurile ja kohtule väga vastutusrikas ülesanne, kus esmalt tuleb silmas pidada oma rahva turvatunnet, mitte välist imetlust. Küsimus pole niivõrd ühendamises üldse, vaid selles, kuidas ja kelle huvides seda tehti.
Kuidas edasi?
Rodi sõnul nii, nagu pärast sõjalist hävingut ikka – ees on vana taastamine ja uue ülesehitus. «Ainult ma ei kujuta ette, mis see kõik maksma läheb,» nentis ta.
EKEI juhtkond püüab sedasama, täites auke aseainega, sest kogenud ja kõrgelt haritud eksperte Eestis ripakil pole. Sellepärast värvataksegi EKEIsse noori, kellel pole veel kõrgharidustki. Kas nad aga üldse sobivad eksperdi vastutusrikkale tööle? Paraku pole EKEIs ka kogenud eksperte, kes seda hindaksid.