Juba kaks ja pool aastat Euroopa Komisjoniga saastekvoodikava pärast vaielnud valitsus ei taha uuesti kohtusse minna, sest vaidlus veniks taas pikaks ning see paneks ettevõtted raskesse olukorda, kuid samas pole kohtusse pöördumine ka välistatud.
Riik ei välista Euroopa Komisjoni vastu uuesti kohtusse pöördumist
19. mai 2011, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Keit Pentus rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et riigil on praegu valida kahe võimaluse vahel: kas alustada Euroopa Komisjoniga uut kohtuvaidlust või hakata tingimuste üle läbi rääkima.
«Kui me peaks minema uue kohtuvaidluse teed, siis tähendaks see, et periood, mis kestab aastani 2012, saaks enne läbi, kui kohtuvaidlus lõpuni jõuaks,» selgitas Pentus. See aga paneks tema sõnul keerulisse olukorda kvoodikavast sõltuvad ettevõtted ning võib kaasa tuua kauplemissüsteemi osaliste nõuded Eesti riigi vastu. Pentuse sõnul soovib riik seda igal juhul vältida.
Paraku on Euroopa Komisjon tema sõnul asunud üsna jäigalt positsioonile, et Eesti jaotuskava põhjendatud mahuks on 12,7 miljonit tonni. Eesti viimati esitatud jaotuskava, mille komisjon aprilli lõpus tagasi lükkas, oli aga mahus 14,36 miljonit tonni.
Riik peab edasised plaanid otsustama 11. juuliks, kui kukub hagi esitamise tähtaeg. «Selleks ajaks peab otsus tehtud olema,» tõdes Pentus, lisades, et riigi eesmärk on pikk vaidlus lõpetada ja jõuda jaotuskava kinnitamiseni, kuid praeguse seisuga ei saa veel kohtusse minekut välistada.
Peaminister Andrus Ansip lisas, et eelmine kohtuskäik kestis kaks ja pool aastat ning Eesti saavutas Euroopa Komisjoni üle võidu, kuid kokkuvõttes sellest riigi jaoks eriti kasu polnud. «Ega meil selle võiduga midagi peale hakata polnud,» tõdes Ansip.
«Meil on vaja jaotuskava, mitte teadmist, et Euroopa Komisjon on meie jaotuskava kinnitamata jättes eksinud. Nii et ma ei näe väga suurt perspektiivi kohtuskäimisel, aga ma ei välista seda. Euroopa Komisjon ja Eesti vabariik peavad omavahel kokkuleppele jõudma, missugune see rahvuslik jaotuskava saab olema, kohus jaotuskava ei kehtesta.»
Ansipi sõnul ei ole riik asjade praeguse seisuga kindlasti rahul, kuid tema kinnitusel ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni seisukohaga, et Eesti Energia eksport Lätti ja Leetu ei pea olema kaetud tasuta saadud saastekvoodiga.
«Kui me ühest küljest räägime Euroopa Liidus sellest, et meil on üks ühine siseturg ja teiselt poolt räägime, et Eesti elektrimüük Lätti ja Leetu on tohutu eksport ja siis ta enam ei olegi siseturg, siis mina näen selles asjas küllalt arvestatavat vastuolu,» märkis Ansip.
Euroopa Komisjon lükkas aprilli lõpus tagasi Eesti saastekvootide kava muudetud versiooni aastateks 2008-2012, kuna nende hinnangul oli kvootide kogumaht, mida Eesti kavatses ettevõtetele eraldada, liiga suur.