/nginx/o/2008/11/07/91280t1h3942.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves, kes täna esines IX riigiametnike foorumil, pidas tõenäoliseks, et tulevikus nimetame aastat 2008 aastaks, mil meid ümbritsev ja mõjutav maailm muutus ning selle tulemusel muutus ka Eesti sise- ja välispoliitika.
Ilves: tulevikus mäletame 2008. aastat märgilisena
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
7. november 2008, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mastaapne, «täiuslikuks tormiks» nimetatud finantskriis laastas aastakümnete vältel välja kujunenud pangandusmaastikku,» vahendas presidendi kantselei pressiesindaja riigipea sõnu.
«Globaalse finantskriisi siirded on alles jõudmas maailma majandusse. Eelmise kuu ennustused täna enam ei kehti. Majanduse jahtumise märgid vaatavad meile vastu igal sammul,» sedastas president.
Seetõttu peab Eesti hoolikalt jälgima, et jõuaksime reageerida võimalikele muutustele majanduses võimalikult kiiresti, sõnas riigipea, lisades, et «üks on aga täna selge – vähemalt lühiajaliselt ootavad Eestit ees rasked ajad.»
Eestis juba varem kõlanud arvamusest, et meie majandus vajab seniste konkurentsieeliste kadumisel põhjalikku ja struktuurset muutmist, on 2008. aastal saanud möödapääsmatus ja ellujäämisküsimus, rõhutas riigipea.
«Eesti vajab eesmärki. Euro on meie järgmine eesmärk. See teadvustab meile Eesti valikuid ja aitab ära hoida rängemaid tagasilööke,» ütles president Ilves.
Riigipea meenutas ka, et 2008. aastal on muutunud Euroopa julgeolekupoliitika põhialus, sest sündmused Gruusias purustasid meis juba juurdunud teadmise, et üks Euroopa riik teist enam sõjaliselt ei ründa ja et riikide piire vägivalla toel ei muudeta.
«See uus reaalsus asetab meid põhimõtteliselt uude olukorda. Siin peame hoolikalt üle vaatama oma välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika elluviimise viisid,» ütles president Ilves.
«See ei tähenda Eesti loobumist väärtuspõhisest välispoliitikast. Eesti toetab jätkuvalt riike, mis on valinud demokraatia tee. Eesti hindab iga riigi õigust vabalt otsustada oma tuleviku üle, valida liitlasi ja ühineda rahvusvaheliste organisatsioonidega,» kinnitas president.
«Eesti kui väikeriigi pragmaatiline välispoliitika saabki vaid seista väärtustel, rahvusvahelisest õigusest, lepingutest ja kokkulepetest kinnipidamisel. Aga samal ajal peame ka tunnetama piiri, kus vääramatu väärtuste kaitsmine võib hakata ohustama riigi huve,» rõhutas Ilves.