/nginx/o/2008/04/14/32954t1hc389.jpg)
Esialgu aprillist jõustuma pidanud haigushüvitiste uus kord hakkab kehtima juulist, kuna muudatused eeldavad haigekassa ja ettevõtjate infosüsteemide arendusi.
Haigushüvitiste uus kord jõustub juulis
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
24. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin märkis, et 1. juuli on kindel kuupäev, sest seadus on vastu võetud.
«Esimesed kolm päeva haigushüvitist ei maksta. Tööandja hüvitab neljandast kaheksanda päevani 80 protsenti töötaja keskmisest töötasust ja haigekassa hüvitab alates üheksandast päevast,» selgitas ta.
Haige lapsega kodus olevatele emadele-isadele muutusi ei tule. Vanemad saavad sada protsenti oma eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust ja hüvitist saadakse kuni 12-aastase lapsega kodus olles alates esimesest päevast.
Kuigi ettevõtjad on pidanud kulukoormuse kasvu praeguses majandusseisus raskeks, pole neil pääsu.
«Töötaja kohustus hüvitist maksta on sätestatud töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses ja seadused kuuluvad täitmisele,» rääkis Trelin. «Seega juhul, kui tööandja töötajale haigushüvitist ei maksa, tekib töötajal nõudeõigus tööandja vastu ja hüvitis nõutakse tööandjalt sisse kohtu kaudu.»
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga nentis, et kuigi Eesti ravikindlustussüsteem on rahvusvahelises võrdluses pidevalt esirinnas efektiivsuse ning kvaliteedi-hinna suhte poolest, pole töötajate olukord siiski kiiduväärne.
«Nimelt on Eestis patsiendi omaosalus ravikindlustuse kulude katmisel ca 25 protsenti, selle näitaja osas on Euroopa Liidus meist veel viletsamas seisus ainult Läti,» märkis ta.
Samas on Taliga sõnul selge, et muudatusi ei saa teha ülepeakaela, vaid need tuleb korralikult ette valmistada, et ei juhtuks nii nagu puudega inimeste hüvitistega.
Riik loodab muutusega hoida kokku 700 miljonit krooni aastas, kui haigekassa kohustus algab senise teise päeva asemel üheksandast. Kuna muudatus jõustub 1. juulist, siis sel aastal jääb kokkuhoid 350 miljoni krooni piiresse.