Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemehe sõnul on Tallinna praegune ülesehitus ajale jalgu jäämas ning tema hinnangul peaks kavandatav Suur-Tallinna reform parandama linna pakutavate teenuste kvaliteeti.
Ekspert: Tallinna ülesehitus on ajale jalgu jäämas
9. veebruar 2009, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selge, et Tallinna tänane seisund on ajaloole jalgu jäämas,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika õppetooli juhataja Sulev Mäeltsemees ajalehele Pealinn.
«Seda eriti arvestades elanike mobiilsuse (sh autostumise jms) järsku kasvu ning valglinnastumise protsesse, kui paljud inimesed on kolinud Tallinna äärealadele, ent käivad sealt ikkagi Tallinna tööle ja tarbivad paljusid Tallinna teenuseid ja infrastruktuuri,» selgitas ta.
Mäeltsemehe hinnangul peaks pealinn oma sotsiaal-majanduslikus planeerimises palju laiemale territoriaalsele alusele. «Taoline reform peaks tooma kõikide piirkondade elanikele kasu. Kindlasti teenuste osas olukord paraneb, bussiliiklust korraldatakse väiksemate vastuoludega ja palju muud,» rääkis ta.
Professori sõnul on paljud Tallinna lähivallad juba aru saanud, et kui enne laekus neile uute elanike arvel palju tulusid, siis nüüd kaasnevad uute elanikega ka kulud. «Lapsed jõuavad lasteaiaikka, kohti lasteasutustes aga napib, vaja on luua mitmeid teenuseid jne. On selge, et teenuseid laiemalt planeerides tulevad need sageli odavamad. Kindlasti paraneks ka teenuste, sealhulgas haldusteenuste (st ametnike teenuste) kvaliteet,» selgitas ta.
Professori sõnul on ka Riias ja Helsingis linnajaod puhtalt teenindusüksused, seega järgiks Tallinna kavandatav haldusreform naaberriikide kogemust.
Linnaosast saab teenindusüksus
Riias on linnaosavalitsused puhtalt teenindusüksused, administratiivteenuse osutajad, ilma poliitilise haldusorganita, Helsingis toimivad asumid samuti ilma poliitilise juhtimiseta.
«See, et linnaosavanemad võiksid muutuda mittepoliitilisteks persoonideks ja ametnikeks, pole paha mõte. Kindlasti aitaks reform parandada Tallinnas teenuste kvaliteeti ning seda, et erinevates linnajagudes või asumites oleks inimestele tagatud palju parem teenuste kättesaadavus,» tõdes Mäeltsemees.
Tema sõnul toimuvad tänasel päeval ka mujal maailmas linnajuhtimise vallas üldiselt üsna tormilised arengud - näiteks Kopenhaagen on samas suunas edukalt töötanud, et ühendada endaga oma lähialasid ning muutuda seeläbi tugevamaks.
«Soome riik on aga tervikuna oma linnapoliitikas, mis Eestis muide sellisena puudub, kuulutanud, et tugevad linnad on riigi eesmärk,» kinnitas Mäeltsemees.
Tema sõnul tähendab see, et riik teeb kõik endast oleneva, et linnad ja eriti pealinna regioon oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. «Ka globaalsest aspektist on pealinna regioonide tugevnemine suhteliselt paratamatu, sest riigid võistlevad üksteisega enamasti just oma pealinnade abil,» toonitas ta.