Juhtumeid, mil Eesti elamisluba püütakse saada fiktiivse abielu abil, on aasta-aastalt üha rohkem, paraku on neid väga raske tõendada. Karistusi fiktiivabielu eest pole aga Eestis ette nähtud.
Kogenud ametnik märkab fiktiivabielu, selle tõendamine aga on raske
14. oktoober 2012, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Asjaolu, et isikud on vaid fiktiivselt abielus, on raske tõendada, kuna õigus perekonnaelu puutumatusele on rahvusvaheliselt tunnustatud ja põhiseadusega kaitstud isikute põhiõigus,» selgitas politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.
Olukordi, mil elamisloa taotlust menetleval ametnikul tekib kahtlus abielu tegelikkuse kohta on mitmeid. Üks võimalus on, et selle kohta saabub ametile (anonüümne) vihje.
Teiseks hakkavad ametlikud kahtlustama juhtumitel, kus abikaasadel ei ole ühist suhtluskeelt, nad ei tea üksteise kohta olulisi eraelulisi andmeid (näiteks sünniaega), neil on ebamõistlikult suur vanusevahe, väga erinev sotsiaalne taust või on nad tutvunud alles hiljuti puhkusereisil või interneti teel. Kahtlusi tekitavat ka see, kui naine ei võta pärast abiellumist mehe perekonnanime.
On olnud juhtumeid, kus isik oma väidetavas elukohas ei leia valgusti lülitit ega oska tubades tuld põlema panna.
Samuti tekitab kahtlusi, kui abikaasad ei ela koos või on see kooselu ebatraditsiooniline - näiteks elavad nad ühes eluruumis koos elamisluba taotleva inimese endise abikaasaga. Kui elamisloa taotlus esitatakse kohe pärast abiellumist, abiellumise ajal oli välismaalane riigis seadusliku loata või hakkas luba lõppema, tekitab see taas kahtlusi.
Siis hakkavad migratsiooniametnikud asja uurima. Esmalt vesteldakse nii abikaasade kui nende sõprade-tuttavate, naabrite ja kolleegidega. Kooskõlastamise vältimiseks tehakse seda järgemööda ühel samal päeval.
«Vestlustest on välja tulnud, et väidetavad abikaasad ei tunne üksteist või on ütlused nende ühise elu kohta väga erinevad – alates sellest, kuidas kohtuti kuni selleni, kuidas nende elu on korraldatud või milline nägi välja abiellumistseremoonia,» rääkis Valk. Sekka küsitakse ka mitte nii ootuspäraseid küsimusi, et selgeks teha, kas vastused on eelnevalt kokku lepitud ja selgeks õpitud.
Teiseks tehakse kodukülastusi, kasutades selleks üllatusmomenti. «On olnud juhtumeid, kus isikud oma väidetavas elukohas ei tea, kus miski asub. Näiteks ei leia nad valgusti lülitit ega oska tubades tuld põlema panna. Või pole seal tema elamisest jälgegi, küll aga on ruumis hoopis mõne teise inimese riided ja jalanõud,» rääkis Liis Valk.
Fiktiivse abielu tõestamine on aga ametnikele väga keeruline. «Konkreetseid kriteeriume, mille alusel hinnata, ei ole. See teebki keeruliseks, sest teinekord võivad sellistel esmapilgul ebaharilikel asjadel olla täiesti loogilised selgitused,» rääkis Valk.
Kõige tavalisem, mis juhtub, kui amet oma kahtluste ja tõenditega lagedale tuleb, on see, et Eesti elanik, kes niinimetatud abikaasale elamisloaks kutse esitas, loobub oma kutsest. «Nad otseselt ei tunnista üles, et see oli fiktiivne abielu, küll aga ütlevad, et siiski ei soovi temale elamisloa andmist,» rääkis Valk.
Kohtusse jõuab vaidlus juhul, kui elamisloast keeldumise korral inimene otsuse vaidlustab. «Meie menetluspraktika näitab, et lõpuks lähebki sõna-sõna vastu võitluseks. Meie toome välja mõne asjaolu, mille peale inimene väidab, et ei saanud küsimusest aru, või siis oli nii erutunud inspektorite kojutulekust, et ta enam ei mäleta, mida rääkis. Siis on hindamise asi, kas usutakse põhjendusi,» rääkis Valk.
Pahatahtlik abielu või pettuse ohver
Aga fiktiivseid abielusid on erinevaid. On pahatahtlikke, kus mõlemad pooled on kokkuleppest teadlikud, on see siis tehtud raha pärast või püütakse välismaalasele osutada teenet. «Nende puhul on tõendamise pool keerulisem, sest mõlemal on eesmärk ametiasutusele valetada.»
«Palju raskemad ja kurvemad on juhtumid, kus üks pool pettuse ohver, kes arvab tõemeeli, et see on ehtne või sellest kujuneb suhe ja pereelu, aga meie kogemused annavad aga põhjust arvata, et seda inimest kasutatakse ära.» Selle ohvriks langevad tavaliselt naised.
«Siin on ka ametnikel eetikapiir. Me võime küll anda inimesele mõista, milline on meie varasem kogemus, kuid kuna asi on delikaatne, võib naine seda valesti mõista ja süüdistada ametnikke ründamises, mõjutamises või laimamises,» rääkis Valk.
Naised, kellele ametnik üritab abielu pettust selgeks teha, enamasti ei kipu seda algul uskuma. Ent on juhtumeid, kus läheb mööda aasta või kaks ja naine õnnetult on ametis tagasi ja tõdeb, et juhtuski see, mis arvati. Siis on ta sageli hunniku probleemide ees: ei saa abielu lahutatud, mehed võivad neid ähvardada või olla vägivaldsed, sõltuvalt kultuurist võivad mõjutada ka mehe taustajõuks olevad kogukonnad.
Politsei- ja piirivalveamet saab naise tunnistuse põhjal hakata kohe tegutsema ja petturi elamisloa tühistada, isegi enne seda, kui abielu pole lahutatud või kohtus fiktiivseks tunnistatud.
Pole karistatav
Andmeid fiktiivabielude kohta on kogutud alates 2009. aastast, mil fiktiivabielu kahtlusega inimesi oli 10, aasta hiljem 11. 20011. aastal aga juba 35. Kõige enam soovivad niimoodi elamisluba saada Venemaa kodanikud, arvuliselt järgnevad neile Egiptuse elanikud.
Kui osades Euroopa Liidu riikides on fiktiivabielu sõlmimine või selle vahendamine rahatrahviga või isegi kriminaalkorras karistatav, siis Eestis see kuritegu ei ole. Valk ei osanud hinnata, kui palju selle karistuskoosseisu seadustesse kirjutamine võiks mõju avaldada. «Inimese karistamiseks tuleb samuti fiktiivsuse olemasolu tõendada ja lihtne see ei ole. Sellistel karistustel on ka preventatiivne mõju, sest võib-olla mõni siis loobuks pettuses osalemisest,» arvas ta. Küll aga on praegu karistatav ametiasutustele valeandmete andmine.
Valk arvas, et Eestis sõlmitakse fiktiivabielusid nii vahendajate kaudu kui otse. «Pettuse ohvriks langemise puhul on inimesed ilmselt ise veebikeskkonnas agarad suhtlema ja endale uusi tutvusi leidma,» arvas Valk.
Sageli aga polegi esmakordse elamisloa taotlejad Eestis, mistõttu pole nende ühist kodu võimalik kontrollidagi. Siis tehakse pärast elamisloa andmist hiljem järelkontrolli ning on ka juhtumeid, kus pärast seda on elamisluba tühistatud.
Statistika
Tekkinud fiktiivabielu kahtluste arv
2009 -10
2010 -11
2011 – 35
Fiktiivabielu kahtluse all oleva elamisloa taotlejate kodakondsus
| Vene Föderatsioon | 21 |
| Egiptus | 9 |
| Alžeeria | 4 |
| Aserbaidžaan | 4 |
| Ukraina | 4 |
| Türgi | 4 |
| Iraak | 2 |
| Maroko | 2 |
| Nigeeria | 2 |
| Iraan | 1 |
| Pakistan | 1 |
| Süüria | 1 |
| USA | 1 |
Allikas: sisekaitseakadeemia uuring