Lisaks saadikupuutumatuse ja mõjuvõimuga kauplemise regulatsiooni küsimustele tõi Ojasalu esile ka erakondade rahastamist puudutavad probleemid. «Need kõik on omavahel seotud teemad – Eesti õiguskord on tänases seisus väga tõsisel veelahkmel,» leidis ta.
Poliitikute senist tegevust hinnates ütles Ojasalu, et järelikult tundub asjast huvitatud inimestele probleemi eitada küll rumal, aga samamoodi rumal tundub neile ka probleemi lahendada. «See on tüüpiline huvide konflikti situatsioon. Eesti vabariigis ei ole ühtki seadust, mis ütleks, et isiku huvide konflikti puhul ei tohiks otsuseid teha, mis on järjekordne näide sellest, et õiguslik regulatsioon on nõrk,» ütles ta.
Ojasalu hinnangul tasuks sellises olukorras kaaluda nii-öelda avaliku kompetentsikeskuse loomist. Ta tõi võrdluseks Põhiseaduse Assamblee, mis defineeris põhiseaduse alusprintsiibid, millest lähtudes kirjutasid juristid kokku põhiseaduse teksti. «Praegu on situatsioon selline, et meil tuleks tõsiselt kaaluda asjatundjate kaasamist, sest kui probleemi olemust tõsiselt võtta, siis see ei ole ainult poliitiliste tagatubade teema. See teema on laiem,» ütles Ojasalu.
Õigusliku olukorra kavatseb järgmise nädala neljapäeval toimuval koosolekul kõne alla võtta ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Ojasalu sõnul tuleb komisjonil Reformierakonna rahastamist puudutava kriminaalmenetluse lõpetamise järel samamoodi olukorda analüüsida ja seejärel kujundada seisukohad, mida oleks komisjonil omalt poolt võimalik teha. «Kui kriminaalmenetluses ei ole tõendid piisavad, siis iseenesest see ei tähenda, et sellega kogu tegevus lõpeb,» lisas ta.
Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust tänavu mais pärast riigikogu endise liikme, reformierakondlase Silver Meikari arvamusloo ilmumist Postimehes. Esmaspäeval otsustas prokuratuur menetluse lõpetada, leides, et kogutud tõenditest süüdistuse esitamiseks ei piisa.
Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa sõnul tekkis tõendite kogumisel mitmeid probleeme, näiteks keeldus riigikogu väljastamast keskkonnakomisjoni istungite salvestusi ning samuti polnud võimalik korraldada läbiotsimisi justiitsminister Kristen Michali ega riigikogu liikme Kalev Lillo juures.