Eelmisel nädalal avati Kristiine linnaosas Seebi tänaval esimene uus pakendipunkt, kuhu saab viia peaaegu kõik kodumajapidamisse tekkinud pakendid, oktoobri lõpuks peaks Tallinnas olema 50 sellist pakendi punkti.
Tallinn saab 50 uut pakendite äraandmise punkti
18. oktoober 2012, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakendipunkt tähendab äraseletatult kolme ümmargust konteinerit. Kollane konteiner on ette nähtud metall- ja plastpakendite ning joogikartongi jaoks. Roheline konteiner on mõeldud klaaspakendile ja sinisel konteineril on silt «Papp ja paber».
Sildist hoolimata sinna vanu ajalehti ja ajakirju viia ei maksa, sest eelkõige on need mõeldud ikkagi paberpakendite äraandmiseks. Pakendikonteineritega tegeleva Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) tegevjuhi Siret Kivilo sõnul on inimese jaoks nii ajalehed kui pappkarbid kõik ühesugune makulatuur, aga tegelikult on seal suur vahe.
«Pakendipunktide kasutamine on inimestele tasuta, sest see on kaetud tootjavastutusega. See tähendab, et tootja on pakendite kogumise ja taaskasutamise eest maksnud, nii et tarbijal on õigus pakendijäätmetest tasuta vabaneda ja seda ta saabki meie pakendipunktide kaudu teha. Pappkarbid on tootjavastutusega kaetud, ajalehed kahjuks mitte,» rääkis Kivilo.
Ta lisas, et tarbija seisukohalt oleks kindlasti õigem, kui oleks üks konteiner, kuhu inimene võiks panna nii paberpakendid kui ajalehed. «Oleme paljudes omavalitsustes saanud kokkuleppele nii, et omavalitsus natuke kompenseerib seda vanapaberi osa, mida seaduse järgi peaks kandma jäätmevaldaja. Tarbija jaoks on see üks ja sama sinine konteiner, kuhu ta paneb nii vanad ajalehed kui paberpakendid, ja meie jagame kulud omavalitsusega ära. Osa omavalitsusi aga ei ole sellega nõus olnud,» ütles Kivilo.
Tema sõnul polegi vanad ajalehed kõige hullemad, peaasi et päris prügi ei toodaks. Vanapaberist on ETO-l võimalik kas tasuta või väikeste kuludega vabaneda. «Ajalehed materjalina suurt väärtust ei oma. Me saame sellest kuidagi lahti, aga oma taaskasutuse kohustust me sellega ei kata, see on meil lisakohustus. Kui natuke ajalehti või ajakirju pakendite hulka satub, siis sellega me saame hakkama. Kui hakkab valdavalt ajalehti või ajakirju tulema, siis lähme ilmselt linnavalitsuse käest paluma, et äkki saaksime vanapaberi kogumise kulusid solidaarselt omavahel jagada,» lausus ETO juht.
Tallinnas saab olema 50 uut tüüpi pakendipunkti, igas punktis kolm konteinerit. Igasse konteinerisse mahub kolm kuupmeetrit pakendeid. Lasnamäel, kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Kristiines peaksid kõik konteinerid paigas olema. Hiljemalt oktoobri lõpuks peaksid kõik 150 konteinerit oma kohtadel olema.
Pakendipunktide heakorra eest hoolitsevad linn ja taaskasutusorganisatsioon üheskoos. «Linnavalitsus tuli siin välja väga hea lahendusega. Me jagasime selle ära nii, et kui pakendikonteineri kõrvale on visatud pakendeid või olmejäätmeid, siis organiseerib ETO nende koristamise. Linnavalitsus on omalt poolt lubanud, et kõik alates probleemtoodetest ja lõpetades ohtlike jäätmetega või suurjäätmetega, mis kipuvad pakendipunktide ümbrusse kogunema, koristab sealt ära kas keskkonnaamet või vastav linnaosavalitsus,» rääkis Kivilo.
«Kui konteinerite ümbrus on puhas, siis inimestel loodetavasti on nii palju südametunnistust, et nad ei tassi oma olmeprügi kotte, vanu rehve, akusid, diivaneid, madratseid või telereid konteinerite kõrvale. Seda kõike on aegade jooksul konteinerite juurde toodud,» lisas ta.