Mart Laari esimese valitsuse ajal vastu võetud Eesti kodakondsusseadus ja eriti välismaalaste seadus pälvisid suurt rahvusvahelist tähelepanu ja olid aluseks Eesti vastuvõtmisel Euroopa Nõukogusse.
Laari valitsuse välismaalaste seadus valas õli tulle
20. oktoober 2012, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aino Lepik von Wiren selgitas, miks oli üldse välismaalaste ja kodakondsusseadusi vaja vastu võtta: «Sellega pandi paika oluline põhimõte, et on olemas kodanikud, ja on välismaalased, kellel on vaja siin elamiseks elamisluba. See tuli nendele [venelastele – toim] muidugi väikse ehmatusena,» rääkis ta.
Mart Nutt omakorda ütles, et välismaalaste seadust ei tehtud selleks, et kellelegi meeldida, vaid et seda oli vaja.
Kui Vene vägede väljaviimine poleks toona õnnestunud, oleks me praegu samas situatsioonis nagu Gruusia.
Wiren nentis, et rahvusvahelist reaktsiooni seadusele oli palju. Esiteks rahvusvaheliste organisatsioonide reaktsioon oli tagantjärele mõistetav. «Ei kritiseeritud seadust kui sellist, vaid kardeti, kuidas seda suudetakse rakendada. Meie asutused polnud veel väga haldussuutlikud, aga seadus nõudis, et elamisluba tuleb aasta jooksul vormistada,» rääkis Wiren.
Nutt lisas, et välisriigid soovitasid seadust põhjalikult üle vaadata ja analüüsida, kas suudetakse seda korrektselt rakendada. Ta meenutas ka, et kui muudatused olid sisse viidud, kuulutas president seaduse välja, istudes kõrvuti Saksamaa presidendiga ja rõhutades, et «see on meie ühise koostöö vili».
Nutt rõhutas, et tollal oli kodakondsuspoliitika puhul välismaalaste seadus palju olulisem kui kodakondsusseadus. Too oli iseenesest enne 1995. aasta kodakondsusseadust iseenesest olemas, kuid seal olid mõned mittesobivad piirangud, mis uues kaotati.
Kaitseministri ja välisministri ametit pidanud Jüri Luik ütles hiljem oma ettekandes, et uue kodakondsuspoliitika lipuga suutis Eesti tollal ühineda Euroopa Nõukoguga. «See oli pitser, see demonstreeris, et oleme saanud puhtad paberid Euroopast, et meie kodakondsuspoliitika on euroopalik. Meie kodakondsuspoliitika on rahvusvaheliselt vettpidav poliitika ja seda ma pean Laari valitsuse tööks,» ütles Luik.
Luik rääkis oma ettekandes lisaks, et valitsuse väljakutsetest kõige raskem oli Vene vägede kohalolek. «Kui vene vägede väljaviimine ei oleks õnnestunud, ei oleks me täna ilmselt Euroopa Liidus ja NATOs, sest meie aken oleks sulgunud. Isegi kui neid praegu enam poleks siin, poleks see hiljem enam lugenud, oleks me praegu samas situatsioonis nagu Gruusia,» sõnas Luik.
Seega oli valitsuse ülesanne mitte seadustada nende siinolekut. «Pakkusime alati neile tähtajaks kahte kuud, mitte rohkem.» Lõpuks allkirjastatud lepingul oli tähtajaks üks kuu ja viis päeva ning selleks ajaks olid väed ka läinud.