See võiks olla kujundlik tulem, milleni tajudele – ehk siis lüürikale ja audiovisuaalsele – orienteeritud kunst meid viib. Kunnusele teeb muret, et kirjandus, olles ainus kunstiliik, mis ei suru peale oma aega ja mis Kunnuse järgi on tänu sõnale ka ainus digitaalne sisend paljude analoogsete ehk tajude läbi võimendatute kõrval, on kappamas mõistmise vajaduse juurest tunnete manu.
Tellijale
Surnud hobuse piitsutamine Wagneri saatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellelt ohupinnalt võib Kunnuse raamatus tõusvat teatri- ja muusika-, lüürika- ja netiviha mõista.