Ka ment on inimene

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märulipolitsei aktsioonis, sedapuhku märatsevate huligaanidega rinda pistmas.
Märulipolitsei aktsioonis, sedapuhku märatsevate huligaanidega rinda pistmas. Foto: Kaader filmist

See pole esimene ega ilmselt ka viimane film, mis heidab pilgu politsei spetsiaalüksuste, sedapuhku märulipolitsei argipäeva. Küll on see üks väheseid, mis väldib lihtsaid, mugavaid lahendusi, on poleemiline just selle tõttu, et annab politsei vägivallale küll taunitava, aga siiski inimliku põhjenduse, laskmata meil, vaatajail, kindlalt otsustada, kuhu me süda kuulub, kelle poolt või vastu me lõpuks siis oleme.

Neid, kes siin korra kaitsel tegutsevad, ei demoniseerita ega heroiseerita, pole siin ei halbu ega vastukaaluks häidki mente nagu mõnes teises filmis. Võitjana ei välju siit keegi, ka see üks politseinik mitte, kes lõpuks moraalselt justkui puhtaks jääb, sest me ei tunne ta vastu jäägitut sümpaatiat. Kõik on korraga nii head kui halvad, see tähendab – inimesed.   

Mida mõtled, ment?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles