Reedesel põllumajanduskonverentsil Tartus sai üllatuslikult radikaalseima avaldusega maha IRLi juht Urmas Reinsalu – seni kuni me ei saa endale sobivat otsetoetuste määra, ei kiida me heaks ka Euroopa Liidu eelarveplaani, ütles ta.
IRLi juht ähvardab blokeerida Euroopa Liidu eelarveplaani
29. oktoober 2012, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigi kohale tulnud riigikogu erakondade esindajad kinnitasid võidu, et võitlevad emalõvidena Eesti põllumajanduse huvide eest Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi purelustes, aga Reinsalu trumpas nad üle.
«Olgugi et ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahaliste vahendite kasutamine otsustatakse liikmesriikide häälteenamusega, võtab Euroopa Liidu ülemkogu aastate 2014-2020 eelarveplaani vastu konsensuse põhimõttel,» lausus Reinsalu.
«Minu arusaamine on väga selge- enne kui meil ei ole põhimõttelist ÜPP toetuste võrdustamist puudutavat raami, ei ole meil mõtet anda omapoolset toetust ja heakskiitu Euroopa Liidu eelarveplaanile. Me ei pea alati kõigile meeldima,» rääkis ta.
Seega ähvardab võimuerakond viskuda eesti farmerite otsetoetuste nimel ambrasuurile ja blokeerida terve Euroopa Liidu seitsme aasta eelarveplaani vastuvõtmise. Ülemkogul esindab Eestit ja annab hääle siiski reformierakondlasest peaminister Ansip, mitte Reinsalu IRList.
Tänavu ja veel ka tuleval aastal tohib Eesti riik maksta oma põllumeestele lisaks Euroopa Liidult laekuvatele otsetoetustele riigieelarvest omapoolset lisa ehk niinimetatud top-up’i, mis vähendab veidi kääre vanade liikmetega. Uuel eelarveperioodil ei tohi aga enam sedagi teha ja nii võib juhtuda, et otsetoetused lausa väheneksid nii 2014. kui ka 2015. aastal ja jõuaksid 2013. aasta tasemele alles 2016. aastal.
Lõppkokkuvõttes kergitaks Euroopa Komisjoni praegune naeruväärne pakkumine Eesti põllumeeste otsetoetused 58 protsendini võrreldes praegu ELilt tuleva 44 protsendiga ja sedagi alles 2017. aastal.
Eesti poliitikud kõnelevad meelsasti kompromissitust võitlusest otsetoetuste ühtlustamise nimel. Nõnda tekibki tahes-tahtmata küsimus, mida tegid meie läbirääkijad ühinemisläbirääkimiste ajal – nii näiteks saavad Euroopa Liiduga hiljem ühinenud Rumeenia talunikud otsetoetusi 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest võrreldes eestlaste 44 protsendiga.
Konverentsi korraldanud Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul on küsimus õigustatud. «Kui need Euroopa emissarid käisid ühinemisläbirääkimiste ajal tulevikust rääkimas, siis lubatigi, et järgmisel, 2014-2020 eelarveperioodil toetused võrdustatakse – seda rääkisid nad ka lätlastele ja leedulastele.» Lubadusi jagati, aga tagantjärgi pole Sõrra kinnitusel leitud ainsatki siduvat dokumenti, millel seisaks mõne Euroopa Komisjoni tippametniku allkiri.