Paavo Järvi: nüüdisheliloojaid mõjutab pigem rock kui Bach

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paavo Järvi ütleb, et tema Pariisi korter on üle ujutatud talle üle maailma saadetavate partituuridega. Pildil hetk esinemisest Pariisi orkestriga mullu sügisel Tallinnas.
Paavo Järvi ütleb, et tema Pariisi korter on üle ujutatud talle üle maailma saadetavate partituuridega. Pildil hetk esinemisest Pariisi orkestriga mullu sügisel Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu

Paavo Järvi arvukasse auhinnanimistusse, kus troonib teiste seas mõistagi ka koos ERSO ja Ellerheinaga saadud Grammy, lisandub novembri lõpus Saksamaal pidulikult üle antav kümne tuhande eurone Hanau linna ja Paul Hindemithi Ühingu väärikas Hindemith-Preis; auhind, mille varem pälvinud näiteks ilmakuulsa La Scala ooperi muusikadirektor, tippdirigent Daniel Barenboim (kes, nagu Järvi praegu, on olnud ka Orchestre de Paris’ peadirigent) ning millega tunnustatakse laureaadi panust muusikakultuuri arengusse.

Hanau linnas sündinud ning neoklassitsistlike teostega maailmamuusikasse jälje jätnud helilooja Paul Hindemith oli kahtlemata üks möödunud sajandi silmapaistvamaid avangardiste, kes muu hulgas asutas koos paari kolleegiga uue muusika festivali Donaueschingenis, mis seni toimiv ja tähtis. Hea põhjus niisiis värske Hindemith-preemia laureaadi Paavo Järviga üks vestlus uue muusika teemal maha pidada.

Dirigente kiputakse repertuaari ja plaadistuste põhjal kärmelt sildistama – kelle repertuaaris leidub ohtralt nüüdismuusikat, on uue muusika dirigent, teise kohta öeldakse jälle, et Beethoveni või Mahleri spetsialist. Kuidas sina sellistesse asjadesse suhtud?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles