Eile tagasiastumisest teatanud politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi asemele peaks kutsuma inimese, kes tunneb organisatsiooni spetsiifikat ja suudab hiidorganisatsiooni toimima panna, leiab endine politseiprefekt ja siseminister, praegune riigikogu liige Kalle Laanet. Uue juhi otsingutel ei ole tema arvates avalik konkurss aga hea mõte.
Laanet arvas, et Küüdi tagasiastumine oli õige samm. «Selles osas õige, et ta võttis vastu otsuse, et peab tagasi astuma, et organisatsioon saaks edasi minna. Aga see oleks pidanud toimuma mitte neljakuise viivitusega, vaid kohe.»
«Kui minister arvab, et pole siiani hakkama saanud, siis kuidas ta peaks nüüd nelja kuuga hakkama saama eriti oluliste muudatuste elluviimisel, on minu hinnangul põhiline vastuolu,» ütles Laanet. «Kindlasti tekitab see organisatsioonis segadust, mitte selgust.»
«Kui täna alluvad ja kolleegid teavad, et ta on hiljemalt 1. märtsiks lahkunud, miks nad peaksid aktsepteerima tema otsuseid, soove… Mina küll ei kujuta ette, kuidas motiveerida inimesi kõiki neid muudatusi tegema – olgugi kosmeetilisi,» märkis Laanet.
Eile saatsid endised siseministrid Kalle Laanet, Ain Seppik ja Toomas Varek avalduse, milles leidsid, et politsei- ja piirivalveamet ei toimi ühise asutusena ning organisatsiooni kapitaalremonti ei tohi enam edasi lükata.
«Meie mõte oli just see, et väga selgelt tuleks väljaspool PPA-d ja siseministeeriumi olevate spetsialistidega arutada, milline juhtimisstruktuur ja alluvussuhted tuleks üles ehitada, et Eesti suurim avalikku teenistust kandev asutus toimiks ühiskonna ootustele vastavalt. Täna me teame, et mingeid muudatusi tehakse, aga milliseid? Need tunduvad pigem kosmeetilised, mida üritatakse teha.»
«Väga palju räägitakse sellest viimasest Ida prefektuuris juhtunust. Meie näeme probleemi tunduvalt laiemalt – meie seisukoha aluseks olid kõik viimasel ajal välja tulnud juhtumid, kus politsei pole töötanud nii, nagu peaks. Türi, Viljandi, Paide – kõik need juhtumid, kus politseinikud saavad peksa, ei suuda õigeaegselt reageerida väljakutsetele jne jne. See kõik näitab, et organisatsiooni töökorraldus ei ole selline, et politseinikud saaksid turvalises keskkonnas töötada ja ühiskond saaks ootuspärase teenuse kätte,» leidis Laanet.
Ida prefektuuri juhtumile reageerimata jätmises nägi Laanet süüd juhtimisliini keerukuses. «Esiteks, alates 1. jaanuarist 2012 võtab peadirektor ainuisikuliselt kõik personali puudutavad otsused ise vastu. Ta ei saa teha kellelegi ettepanekuid, tema otsustabki. Teiseks, mingil määral tuli lõtk sellest tulenevalt, et tsentraliseeritud otsustusprotsess on nii pikk, et seda ei jõuta kontrollida,» lausus Laanet.
Küsimusele, kes võiks Küüdi asemel politsei- ja piirivalveameti etteotsa astuda, vastas Laanet: «Kindlasti tuleb teha ettepanek sellisele inimesele, kes suudab selle organisatsiooni tööle panna. Ja ma ei räägi mingist avalikust konkursist, vaid ettepanekust,» rõhutas Laanet, et konkurss ei ole hea mõte.
«Eestis on neid inimesi, kes on võimelised seda organisatsiooni välja vedama. Olen seisukohal, et see peaks olema inimene, kes teab, kuidas see organisatsioon töötab, aga ta ei pea tingimata olema täna seal töötav inimene, vaid vähe laiem seltskond. Kuid ta peaks väga hästi teadma selle töö spetsiifikat ja omama kogemust vähemalt varasemast,» sõnas ta.