Eesti inimesed peavad Eestis levinuimaks diskrimineerimise vormiks vanuselist diskrimineerimist, selgub värskest Eurobaromeetri uuringust.
Eesti inimesed peavad levinuimaks vanuselist diskrimineerimist
22. november 2012, 22:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diskrimineerimist asjaolul, et inimene on vanem kui 55 aastat, peab Eestis levinuks 55 protsenti uuringus osalenuist. Euroopa Liidus (EL) keskmiselt peab seda diskrimineerimise vormi levinuimaks 45 protsenti vastanuist.
Vanuselisele diskrimineerimisele järgneb Eestis puuetega inimeste diskrimineerimine, mida peab levinuks 48 protsenti küsitletutest. ELis keskmiselt on sama näitaja 46 protsenti.
Kolmanda diskrimineerimise tüübina nimetasid Eesti vastajad diskrimineerimist rahvusliku päritolu tõttu, mida nimetas 37 protsenti küsitletutest. ELis keskmiselt oli see diskrimineerimise tüüp 56 protsendiga vastanute hinnangul levinuim.
ELi keskmisest vähem levinuks peavad Eesti inimesed ka diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni tõttu, mida Eestis pidas levinuks 32 protsenti vastanuist. ELis keskmiselt ulatus sama näitaja 46 protsendini.
Soolise diskrimineerimise osas oli Eesti inimeste arvamus sarnane ELi keskmisega. Levinuks pidas soolist diskrimineerimist Eestis 30 ja ELis keskmiselt 31 protsenti.
Kuuendal kohal oli Eestis diskrimineerimise tüüpide seas diskrimineerimine soolise identiteedi tõttu, ehk selle tõttu et inimene on vahetanud sugu või on transseksuaal. Seda diskrimineerimise liiki pidas Eestis levinuks 22 protsenti küsitluses osalenuist, samal ajal kui ELis oli sama näitaja sarnaselt vanuselise diskrimineerimisega 45 protsenti.
Diskrimineerimine asjaolul, et inimene on noorem kui 30 aastat, on levinud 15 protsendi Eesti ja 18 protsendi ELi inimeste arvates.
Kõige vähem levinuks pidasid Eesti inimesed diskrimineerimist usu või tõekspidamiste tõttu. Seda nimetas levinuks 14 protsenti Eesti ja 39 protsenti ELi inimestest.
Peale vanuselise ja puudega seotud diskrimineerimise peavad Eesti inimesed kõiki teisi diskrimineerimise liike vähem levinuks kui EL-is keskmiselt, kuid uuringust ei nähtu, mis on selle täpne põhjus.
Kokku osales Eurobaromeetri uuringus «Diskrimineerimine ELis 2012. aastal» 26 622 inimest, Eestis oli küsitletuid 1005. Küsitlus toimus 2.- 17. juunini.