/nginx/o/2008/02/26/21831t1h740a.jpg)
Õigusteadlane Lauri Mälksoo kahtleb, kas vihaõhutamise sätteid karmistav seaduseelnõu on vajalik, kuna praegu olemasolevat seadustki pole rakendada suudetud.
Mälksoo vihaõhutamisest: seadusele vindi juurde keeramine pole lahendus
/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
27. november 2012, 21:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälksoo rääkis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti seadustes on üks vihaõhutamise paragrahv juba olemas, kuid seda pole üldse kasutatud.
Ta pakkus väljas, et ehk peaks alustama hoopis selle kallal töötamisest, näiteks koolitades õiguskaitsetöötajaid, et nood vihaõhutamise juhtumid paremini ära tunneksid.
«Kui meil see olemasolev asi ei tööta ja lahendus on see, et keerame vinti juurde, siis see tõesti jätab mulje, et me impordime mujal välja mõeldud asju,» tõdes Mälksoo.
Justiitsministeeriumis seaduseelnõu ette valmistanud nõunik Tanel Kalmet möönis, et viimase kuue aasta jooksul pole praegu olemasolevat seadust tõepoolest kordagi jõuliselt rakendatud, kuid uus seadus on tema sõnul vajalik muuhulgas selleks, et panna selgemini paika piirid eraisikute sõnavabaduse ja avalikkust puudutava vihaõhutamise vahel.
Kalmet ütles, et kuue aastaga on olemasoleva vihaõhutamise sätte alusel politsei poole pöördutud 50 korral, kuid pooltel neist juhtudest on menetlus lõpetatud ja pooltel kordadel pole seda üldse alustatud. «See säte ei reageeri sellele ühiskonna murele, mida nemad (politsei poole pöördujad - toim.) tunnevad viha õhutamisena,» tõi ta välja, et seadus vajab täiendamist.